"Olukord on selles mõttes tõesti keeruline, et nakatumise näitajad alla ei lähe, vaid on pigem tõusuteel," rääkis Lutsar teisipäeval ERR-ile.

Ehkki inimesed ütlevad, et on piirangutest väsinud, siis kuna piiranguid on Eestis kehtestatud tegelikult väga vähe, siis on nad ilmselt väsinud piirangute ootusest, leidis Lutsar.

"Me kõik tõdesime, et piirangud on isegi olemas, aga ükski piirang ei toimi ju, kui inimesed seda ei järgi. Ilmselt on vajakajäämisi just selles osas, kuidas kehtestatud piiranguid järgitakse. Selle peale me tahaksime eriti rõhku panna. Ja kindlasti mõningaid piiranguid tuleb ka tugevdada," rääkis Lutsar teadusnõukoja esmaspäevasest koosolekust.

"Ennekõike tuleb tugevdada juba praegu kehtivatest piirangutest kinnipidamist - kanname maski siseruumides, teeme kodutööd, kui see vähegi võimalik, ärme pea pidusid, ärme kutsu endale sõpru külla, ärme lähe kaubanduskeskustesse, kui sinna pole absoluutselt hädavajalik minna. Need on inimestele teada reeglid. Kui kuidagi saaks inimesi ka neist kinni pidama panna, siis oleks väga-väga suur samm edasi," selgitas teadusnõukoja juht.

Lutsar ütles, et õige aeg on tagasi tuua loosung "Püsi kodus". Eriti peaks seda arvestama koolivaheajal.

Lutsari sõnul tuleb ka kaaluda seda, kuidas koolid pärast nädalavahetusel algavat vaheaega tööle võiksid hakata, kuid ta ei öelnud, milliseid meetmeid eelistaks.

Tartu Maratoni ära jätmist teadusnõukoja soovituste hulgas ei ole. "Suusatamist me ei soovita praegusel ajal ära jätta, aga kõik, mis pärast ja enne suusatamist toimub, need asjad võiks küll ära jääda, et võimalikult väheseks viia inimestevahelised kontaktid," rääkis Lutsar.

Küsimusele, kuidas ta kommenteerib Lõuna-Eesti väikeste haiglate suutmatust viiruse levikut haiglates takistada, tõdes Lutsar, et ka temal on sama küsimus. "Ilmselt vastav väljaõpe ei ole ikkagi olnud nii hea, sest suurhaiglates sellist probleemi ei ole. Ilmselt väga paljud suurhaiglad, mis kevadel nende haigetega tegelesid, kus olid ka väikesed haiglasisesed infektsioonid - nad reageerisid väga kiiresti, panid kõik oma reeglid paika. See on meil kõigil endassevaatamise ja õppimise koht ," rääkis Lutsar.

Küsimusele, kas Eesti suudab koroonaviirusest väljuda ka ilma uute piiranguteta vastas Lutsar: "Kui me midagi ei muuda, siis ei suuda. Iga asi saab ükskord otsa, aga see võtab kaua aega ja sellel on ohvrid." Veelgi olulisem on aga piirangutest kinnipidamine, rõhutas ta.

"Teiseks tahame, et kommunikatsioon muutuks, et mitte inimesed ei peaks kogu aeg olema hirmul piirangute ees, vaid ennekõike mõtleks sellele, kuidas ma antud olukorras saan kõige paremini tegutseda, kuidas hoian kontakti oma sõpradega, kuidas vanaemaga, kuidas saan tööl käia, kuidas seda ohutult teha? Praegu on teadusnõukojas inimene, kellel on palju rohkem tunnetust ühiskonna suhtes - Andero Uusberg on asunud just neid kommunikatsioonisõnumeid vormima - mitte, et ära tee seda teist ja kolmandat, vaid tee seda nii või teisiti või kolmandat moodi. Niisugune asi võiks ka inimesi aidata," rääkis Lutsar.