Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur hindab alates 2018. aastast ka täienduskoolituste kvaliteeti. Agentuuri arendusjuht Kaija Kumpas-Lenk ütles, et praegu töötab süsteem peamiselt usaldusel. Usaldusest aga ainüksi ei piisa, et õppijad saaks kuruse lõpuks oskused, mida reklaamitakse.

"Kvaliteet on seinast seina. On väga häid koolitusi ja on ka neid, mis tegelikult ei jõua nende eesmärkideni, mis on koolitusega lubatud. Me näemegi seda, et umbes poolte koolituste puhul tegelikult õppija ei jõua nende soovitud eesmärkideni, mida koolitusega lubatakse," rääkis Kumpas-Lenk.

Selle mure aitaks lahendada täiskasvanute koolituse seaduse muutmine. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin ütles, et rangemad nõuded kehtiks ettevõttele, mis on esitanud majandustegevusteate. See on vajalik, et saada õppemaksult tulumaksutagastust või olla näiteks töötukassa koolituspartner. Lippin selgitas, et muudatusega võiks ministeeriumil tekkida õigus seaduserikkuja teade kustutada.

"Põhimõtteliselt soovime sisse tuua eelkontrolli võimaluse, et kui hakatakse ennast registreerima, et siis sellel hetkel teostatakse ka kontroll, kas seaduses toodud nõuded on täidetud või ei ole täidetud. Kui nõuded on täitmata, siis registreerimist ei järgne," ütles Lippin.

Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et koolituse tellija, olgu see õpilane või asutus, peaks valima kvaliteetse teenuse. Palts arvab, et peaks kaaluma, kas töötukassa kliendil peab olema vabadus valida ise koolitus, mis talle kinni makstakse.

"Kui me mõtleme kõikide hindamise protseduuride peale, mida üks koolitusasutus peaks hakkama läbima, siis ilmselgelt on see väga aja- ja rahamahukas. Mulle tundub see küll jälle sellise õpitud abituse suurendamise meetmena. Justkui keegi teine tuleb tagab midagi, mille eest inimene peaks ise hea seisma. Peaks olema hoolikas, vaatama, kuhu ta õppima läheb, mida, kas see koht on kvaliteetne," rääkis Palts.

Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre seletas, et nende koolituspartneritele teostab järelvalvet ministeerium. Pakutud koolitustest endale sobiva valib inimene ise.

"Inimeste vajadused oskuste arendamise järele on väga erinevad ja samamoodi need vajadused tulevad eri hetkedel. See paindlikkus, me oleme selle vabadusega sisse toonud. Kui see avatud turg on korras, siis sellega ei ole probleemi," ütles Andre.

Mait Palts on päri ministeeriumi mõttega luua parem viis kogumaks õppijatelt koolitustele tagasisidet ja see avalikustada. Koda rõhutab, et nii säiliks ettevõtlusvabadus ja teadlikum klient ei valiks koolitsust, millega ta võib mitte rahule jääda.

Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu (KFL) esimees Anni Sild teatas ERR-ile, et liit toetab haridusministeeriumi eesmärgipüstitust, ent heidab plaanitavale seadusemuudatusele ette, et see sätestab formaalnõuete kontrollsüsteemi, mitte kvaliteedi tõstmise tegevusi.

"Valdkonna kvaliteedi edendamise eesmärki saavad täita erinevad toetavad tegevused nii õppija, koolituste tellija kui ka koolitajate ja koolitusettevõtete suunal. Praeguse HTM-i tegevuse tulemus on aga ka seaduse muutmise ettepanekus selgelt kirjas kui mittevastavate pakkujate elimineerimine, mitte koolituste ja koolitajate kvaliteedi tõstmine," ütles Sild.

KFL-i hinnangul oleks täienduskoolituste ühtse tagasisidesüsteemi loomine õppijale ja koolituse tellijale suureks abiks, kuid väljatöötamiskavatsuses leiab see ära märkimist vaid kui võimalik edasiste arutelude teema, teatas Sild.