Lutsar: praegused piirangud ei pruugi olla piisavad

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Irja Lutsar Autor/allikas: ERR / Siim Lõvi

Sel nädalal kehtima hakanud piirangud ei pruugi olla piisavad, et koroonaviirusega nakatumise kasv peatada ja langusele sundida, ütles valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

"See ei pruugi praeguses olukorras piisav olla. Kui vaadata, et nakatumise näitajad on praegu iga päev üle tuhande, siis sellest ei pruugi nakatumine kontrolli alla saamiseks piisata. Üle-tuhandeliste nakatumisnäitajatega meie meditsiinisüsteem lihtsalt vastu ei pea," ütles professor Lutsar teisipäeva hommikul ERR-ile.

Küsimusele, milliseid meetmeid teadusnõukoda valitsusele soovitab, vastas Lutsar, et sisuliselt toetatakse samu piiranguid, mida juba eelmisel nädalal valitsusele soovitati, kuid millest kõiki valitsus ei aktsepteerinud.

"Üldiselt pakume seda sama, mis me eelmisel nädalal pakkusime. Meie eelmise nädala pakkumine on rahvale teada, see tuli reedel välja ja me enam-vähem pakume täpselt seda sama. Me ei näe praegu mingit põhjust, et meie pakkumine võiks olla leebem. Selleks me põhjust ei näe," rõhutas teadusnõukoja juht.

Lutsar ei avanud põhjalikumalt soovituste sisu, kuid küsimusele kaubanduskeskuste sulgemise kohta viitas professor, et nendes veedavad väga palju aega noored, kelle hulgas on praegu viirus laiemalt levima hakanud.

"Süüa peab ostma, selle vastu keegi ei ole, aga kaubanduskeskused on paratamatult shoppingu kohad - lihtsat käiakse ühest poest teise või kuna ilm ei ole veel praegu kõige parem, siis saab seal ka aega veeta. Ja näeme praegu väga selgelt, et need on noorte inimeste kohad. Meil ei ole praegu tegemist vanemate inimeste nakatumisega nagu oli kevadel. Meil tuleb piirata tegevusi, mis on seotud noorte inimestega. Praegu on viirusest kõige enam haaratud põlvkond vanuses 30-50 ja 30-60," rääkis Lutsar.

Tema sõnul ei saa enam ka öelda, et noored haiglasse ei satu: "Me näeme, et haiglas hakkab suurenema nooremate inimeste osakaal. Päris nii me ei saa öelda, et 30-aastased ei satu üldse haiglasse. Satuvad küll ja mõned neist võivad ka väga raskelt haigestuda. Nii, et meil tuleb piirata tegevusi, mida teevad noored inimesed."

Küsimusele, kas ta eelistaks regionaalseid piiranguid ainult kõige suurema nakatumise piirkondades nagu Harjumaa või Ida-Virumaa, vastas Lutsar, et pooldaks üle Eesti ühesuguseid reegleid, kuna viirus levib ka muudes regioonides. "Sisuliselt on ikka kogu Eesti on haaratud. Jah - see on linnade haigus, mistõttu ei ole ime, et Tallinn on sellest kõige rohkem haaratud. Aga ma arvan, et me peaksime kõik olema Tallinnaga solidaarsed. Lokaalsete piirangutega, kuigi nad detsembris päris hästi töötasid, kaasnes ikkagi see, et inimesed läksid Narvast Pärnusse ja viisid sinna kaasa ka infektsiooni," rääkis professor Lutsar.

Teadusnõukoja juht rõhutas, et kuna tegemist on inimeselt inimesele leviva viirusega ning seega on see seotud inimeste käitumisega, siis aitavad selle levikut ohjeldada käitumisele ja inimeste kontaktidele seatavad piirangud.

"See on ikka inimeste käitumine[, mis viiruse levikut mõjutab]. Sest need riigid, kus kõrge nakatumine tekkis, kui nad panid piirangud peale ja need piirangud ei olnudki sageli nii ranged kui kevadel, siis nägime ka nakatumise väga tugevat langust. Võtame näiteks Leedu - kui seal ikka ranged piirangud tulid, siis nakatumine ka langes. Ainukene, kes pole kuidagi langusse saanud, on Tšehhi," tõdes Lutsar.

Professori sõnul on praegu alanud laiem viiruse sekveneerimine näidanud, et ka Eestis on viiruse Ühendkuningriigi variant jõudsalt kanda kinnitamas nagu see on juhtunud ka teistes Euroopa riikides.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: