Piirangute täpse mõju hindamine on siiski keerukas ülesanne

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Jan Brauner Autor/allikas: Oxfordi ülikool

Kogunemiste piiramine, koolide ja inimkontakte hõlmava äri sulgemine on tõhusaimad viiruse leviku piiramise meetmed, leiab hiljuti teadusajakirjas Science avaldatud artiklis rühm teadlasi. Artikli üks autor Jan Brauner Oxfordi ülikooli arvutiteaduse osakonnast selgitab usutluses ERR-ile, et piirangute täpse mõju hindamine on siiski keerukas ülesanne.

Millised meetmed teie analüüsi põhjal on tõhusaimad ja kuivõrd võimalik on tõhusust üldse nii selgelt mõõta?

Alustame teisest küsimusest. See on huvitav teema. Tavaliselt kui me meditsiinis või mingil teisel alal tahame teada saada põhjuse ja tagajärje seost, antud juhul seost piirangu sisseseadmise ja viiruse leviku vahel, siis peaksime me tegema kontrollitud katseid. See on ainus viis kindlaks teha, et tegu on 100 protsenti põhjusliku seosega.

Näiteks selleks, et tuua turule uus ravim, tuleb alati teha juhuvalikuga kontrollitud uuring. Valitsuse piirangumeetmete puhul ei saa seda teha, see ei oleks võimalik poliitiliselt ega eetiliselt. See tähendaks, et mitmed piirkonnad peaksid omavahel kokku leppima ja siis visatakse kulli ja kirja, mõned piirkonnad panevad kooli kinni, teised mitte, seda tuleks teha, kui tahad olla 100 protsenti kindel. Selliseid tõendeid ei ole.

Teine asi, mida epidemioloogid ja nakkushaiguste leviku modelleerijad armastavad teha, on simuleerimine. Sa lood pildi maailmast ja paned paika mitmed eeldused ja siis mängid seda filmi justkui edasi. Tuleks eeldada näiteks seda, kui palju nakkusohtlikke kontakte algkooli lapsel on igal koolipäeval. Nagu te aru saate, siis on raske kujutada tegelikkust 100-protsendilise täpsusega. Samuti tuleb eeldada mitmeid asju ja ühe eelduse muutmisel, muutuvad järeldused.

Kolmas tee on andmeanalüüs. Sellise lähenemise korral võtad teatud hulga riike, mis on rakendanud erinevaid eeldusi eri ajal ja vaatad, kuidas pärast piirangu sisseseadmist, näiteks pärast kogunemiste keelu rakendamist muutub uute haigusjuhtude ja surmade hulk. See tähendab lihtsalt graafikute vaatamist. Sel juhul ei saa muidugi kindlalt väita, et tegu on põhjusliku efektiga. Saab ainult öelda, et pärast koolide ja ülikoolide sulgemist läks viiruse leviku tase alla, aga sa ei saa kindlalt öelda, et see juhtus koolide ja ülikoolide kinnipanemise pärast. Võib-olla see juhtus sellepärast, et vanemad pidid laste pärast koju jääma. Aga võib-olla inimesed muutusid murelikuks ja poliitikud tahtsid midagi teha ja panid koolid kinni, aga inimesed muutusid tegelikult oma murelikkuse pärast ettevaatlikumaks ja sellest tuli see mõju.

Nii et me ei saa siin milleski 100 protsenti kindel olla. Kui tahta hästi mõista, mis töötab ja mis mitte, siis tuleb teha eksperimentaalseid uuringuid.

Maskidega on seda teatud määral tehtud. Näiteks teame me sajaprotsendilise kindlusega, et maskikandmine aitab tervishoiu kontekstis, sest seal on suhteliselt kerge teha katseid. Kogukonna kontekstis ei ole seda nii palju tehtud. Kui sind huvitavad näiteks haridusasutused, siis tuleb koolides teha seroloogilisi uuringuid ja muud sellist ja lugeda kokku viirusjuhtumeid koolilaste hulgas. Tuleb koguda selliseid tõendeid, teha simulatsioone, aga ka selliseid suure pildi andmeanalüüse nagu meie tegime. Ja lõpuks tahad sa need kokku panna ja selle pealt mingid järeldused teha. See annab aimu, kuidas neid uuringuid tehakse ja kui täpsed nad on, nad ei ole väga täpsed.

Aga te olete siiski välja pakkunud, mis töötab paremini oma uuringu põhjal.

Jah, just. Otsuseid tuleb teha ebakindluses. Isegi kui sa ei ole 100 protsenti kindel, tahad sa teha võimalikult häid otsuseid, selle põhjal, mida sa pead kõige tõenäolisemalt õigeks. Seda saab muidugi teha.

Meie leidsime oma analüüsis, et haridusasutuste nagu koolid ja ülikoolid kinnipanek oli väga tõhus, mis täpselt mõjus, seda ei luba andmed meil öelda. Samuti kogunemiste piiramine, et pered omavahel kokku ei puutuks, see oli samuti tõhus meede viiruse piiramisel.

Kui te küsite, kas piirangutel üldse mingi mõju on COVID-i levikule, siis sellega on praegu nagu kliimasoojenemise küsimusega, sajast teadustööst 95 leiavad, et jah ja viis, et ei. Umbes selline on praegu olukord.

Koolide sulgemise üle käib ka Eestis praegu tuline debatt. Te ütlete siis, et koolide kinnipanek aitab, aga te ei tea, miks, see võib olla viiruse leviku pärast aga võib-olla ka sellepärast, et inimesed muutuvad ettevaatlikumaks või vanemad jäävad koju või mis iganes, aga see toimib.

Meie uuring näitas, et koolide ja ülikoolide kinnipanek aitas. Me ei tea, kas see on koolide või ülikoolide või nende mõlema tõttu. Ja tõenäoliselt on suur vahe, millisest koolist räägitakse. Lasteaed, algkool ja keskkool on ilmselt üsna erinevad.

Aga üldiselt jah haridusasutuste sulgemine aitab. Sellel on muidugi kõrge hind, laste haridus kannatab. Selle üle peab iga valitsus otsustama sõltuvalt situatsioonist.

Te kirjutate seal ka näost näkku äri sulgemise tõhususest. Ma ei saanud päris täpselt aru, mida see mõiste täpselt hõlmab.

Me olime hädas hea nimetuse leidmisega. Selle all peame me silmas kõiki selliseid asutusi, kuhu saab kliendina sisse jalutada. See ei hõlma tehaseid ja kontoreid, vaid selliseid kohti, kus asutuse töötajate ja rahva vahel on kontakt, näiteks poed, kaubandus, toitlustus ja kõik muu selline.

Kas ilmnes ka erisusi piirkondade vahel? Kas meie siin Põhja-Euroopas oleme kuidagi teistsugused lõunaeurooplastest, kas me peame mõtlema teistsugustele piirangutele? Suhtumine siin on leebem kui Lõuna-Euroopas.

Me ei uurinud seda otseselt, aga muidugi on see õige. Näiteks Island, ma ei tea, kuidas neil läheb praegu, aga esimese laine ajal sai Island COVID-iga üsna hästi hakkama. Selle põhjuseks peetakse üldiselt ulatuslikku testimist. Ma arvan, et nad testisid kogu rahvast üks või kaks korda, palju rohkem kui teised riigid. Ja loomulikult sellised asjaolud nagu rahvastiku tihedus ja kliima mängivad olulist rolli.

Ja väga lihtsad asjad. Kui riigi elanikkond on väga noor, siis on haridusasutuste sulgemisel suurem mõju kui eaka elanikkonnaga riigis.

Ja näiteks Rootsi ei tegutsenud küll superhästi, aga siiski paremini kui võinuks piirangute põhjal arvata. Seda põhjendatakse tavaliselt sellega, et rootslased hoiavad üksteisest eemale üsna hästi ka ilma rangete reegliteta. Aga ärge saage minust valesti aru, Rootsil on ikkagi palju koroonajuhtumeid ja surmajuhtumeid.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: