Google ja Facebook suudavad aastas kahe peale müüa paarisaja miljardi euro eest reklaami. Klassikalise meedia, kaasa arvatud uudisteportaalide, rääkimata televisiooni, raadio ja ajalehtede reklaamitulud aga vähenevad pidevalt. Seepärast süüdistavad uudistemajade omanikud sotsiaalmeediat, et see lööb neilt miljardeid üle, ehkki ekspertide hinnangul ei ole vihastel meediakontserniomanikel tegelikult õigus, vahendas "Välisilm".

"On paras annus populismi selles Austraalia sammu toetamises, idees, nagu oleks Google'il ja Facebookil rohkem raha kui nad suudavad kulutada ning ajakirjanikud ja ajakirjandus kannataksid. Selle tulemusel vahendab Austraalia lepet kirjastajate ja nende tehnoloogiahiiglaste vahel, mis peaks tooma rohkem raha sotsiaalselt väärtusliku ajakirjanduse tegemiseks. Kahjuks tahavad Austraalia regulaatorid lahendada selle probleemi nii, et sellest pole õigupoolest kellelegi kasu," selgitas Santa Clara ülikooli kõrgtehnoloogia õiguse instituudi kaasdirektor Eric Goldman.

Nii otsustaski Austraalia valitsus hakata Facebookilt ja Google'ilt uudiste edastamise eest raha nõudma, mida Facebook tajus väljapressimisena ning vastukäiguna lõpetas uudiste edastamise Austraalias oma keskkonnas lihtsalt ära.

Austraalia valitsuse sammu taga usutakse olevat Austraalia päritolu meediamagnaat Rupert Murdoch. Seda uskusid ka Googe'i juhid, kes läksid Austraalia valitsusest mööda, otseteed Murdochiga läbi rääkima. Facebook tegi aga oma ähvarduse teoks ning jättis Austraalia rahva ajutiselt uudistest ilma.

"Teeb meele heaks, et Facebook on jälle tagasi, et nad on nõus jälle läbi rääkima. Just seda me näha tahamegi. Me tahame selle probleemi läbi töötada. Ma tervitan tõika, et nad suhtlevad taas valitsusega nagu peavadki, sest nende tegevus oli täiesti põhjendamatu. Ma hindan nende esitatud vabandust, kuid minu töö on nüüd tagada, et need diskussioonid jätkuvad ja et me viime need edukalt lõpuni. Austraalia valitsuse seisukoht on väga selge," rääkis Austraalia peaminister Scott Morrison.

Üheks põhjuseks, miks ka Facebook siiski läbirääkimistelaua taha tagasi jõudis, on ilmselt Austraalia valitsusele tekkinud kummalised toetajad. Näiteks teatas tarkvarahiiglane Microsoft, et toetab Austraalia valitsuse poliitikat. Teiste riikide huvi ja toetus Austraalia tegevuse vastu on selles valguses juba enesestmõistetav.

"Viimaks me peame oma riikide valitsustena leidma viisi, kuidas tulla toime millegagi, mis on kujunenud inimeste elu väga oluliseks osaks ehk sotsiaalmeedia ja nende suurte sotsiaalmeediafirmadega. Kuid me peame seda tegema nii, et see oleks tasakaalus muu äritegevusega ja tagaks samuti maksutulu saamise ja muud sarnast," ütles Suurbritannia välisteenistuse riigiminister James Cleverly.

Facebooki juhid aga leiavad, et neilt uudiste levitamise eest raha võtta on ebaõiglane, sest enamasti pakuvad neile uudiseid ajakirjandusväljaanded ise või vahendavad neid keskkonna kasutajad. Austraalia valitsuse hinnangul on selline argument küll õige, kuid ei põhjenda, miks ei peaks levitatavate uudiste eest raha küsima.