Piirangud kehtestatakse alaes 8. märtsist kuues Soome maakonnas: Uusimaal, Päris-Soomes, Satakuntas, Kanta-Hämes, Ahvenamaal ja Lapimaal ning eraldi veel Vaasa linnas.

Soome valitsus saadab parlamenti eelnõu, mille järgi pannakse viiruse kiire levikuga aladel kolmeks nädalaks toitlustuskohad kinni. Toidu kaasamüügi võimalus jääb siiski alles. Kaasnevad majanduslikud kahjud kavatseb valitsus söögikohtade pidajatele hüvitada.

Nendes piirkondades, mille hulgas on ka Uusimaa ja Helsingi ning Lapimaa, saadetakse vanemad kooliõpilased distantsõppele ning üle 12-aastaste huviharidus keelatakse. Algkooliõpilasi piirangud ei puuduta.

Rangemad piirangud lõppevad 28. märtsil. Lisaks Uusimaale ja Lapimaale hakkavad karmimad piirangud kehtima Päris-Soome, Satakunta, Kanta-Häme ja Ahvenamaa maakonnas ning Vaasas.

Mis saab 18. aprillil toimuvatest kohalikest valimistest, pole praegu veel otsustatud.

Marin ütles, et on hädaolukorra väljakuulutamisest rääkinud juba president Sauli Niinistöga ja parlamendi spiikriga.

Marini sõnul ei ole praegused meetmed enam piisavad, sest Suurbritanniast levinud uus viirustüvi on Soomes olukorda muutnud märgatavalt halvemaks. Olukorda pole parandanud ka piiride sulgemine, nentis ta.

Erikolukorda ei ole Soomes praegu kavas välja kuulutada, kinnitas justiitsminister Anna-Maja Henriksson. Samuti pole kavas kehtestada väljas liikumise piiranguid.

Kui Soome siseminister Maria Ohisalo nimetas riigi lukkupanekut kolme nädala pikkuseks lõpuspurdiks, siis peaminister Marin nentis, et eriolukorra väljakuulutamist ei saa välistada, kui viiruse levikut uute piirangutega kontrolli alla ei saada.

Marin pöördus soomlaste poole, et pikalt kestnud raskes olukorras suudetaks siiski nii praeguseid kui ka uusi piiranguid järgida.

Marin märkis, et vaatamata suhteliselt paremale olukorrale on valitsuse hinnangul uued piirangud vajalikud, sest epidemioloogiline olukord on kiiresti halvenemas.

Soome on ECDC andmetel koroonanakatumiste ja -surmade poolest Euroopas riikide seas, kus olukord on kõige parem. Viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on Soomes alla 90, näiteks Eestis on see ECDC andmetel pea 650.

Hädaolukorra (soome keeles poikkeusolot) väljakuulutamisega kaasneb Soome põhiseaduse paragrahv 23 kasutuselevõtt. See võimaldab piirata põhiõigusi – muu hulgas ettevõtlusvabadust – erandlikes oludes.

Helsingi piirkonnas suletakse ujulad ja saunad

Lõuna-Soome regionaalameti juhi Riku-Matti Lehikoineni sõnul kehtestatakse pealinnapiirkonnas karmimad piirangud, võimalik on, et need laienevad kogu Uusimaa maakonna peale.

Suletakse spordi- ja treeningsaalid ning jõusaalid; avalikud saunad, ujulad ja basseinid. Kinni lähevad ka tantsusaalid ja harrastustegevuse, näiteks harrastusteatrite ja koorilauljate ruumid, vahendas Yle. Uksed peavad sulgema ka lõbustuspargid, loomaaiad, siseruumides asuvad mängutoad ja -väljakud ning kaubanduskeskustes asuvad puhkealad.

Uued piirangud pealinnapiirkonnas hakkavad kehtima 1. märtsist. Esialgu kehtivad piirangud kaks nädalat, 14. märtsini.

Pealinnapiirkonna koroonanõukogu nõudis Soomes rangemaid piiranguid juba varem, nendega on nõustunud ka piirkonna haiglavõrk HUS.

Elanikud on mures

Helsingi elanike seas sõltub suhtumine kahe nädala pärast algavatesse täiendavatesse piirangutesse sellest, millega elatist teenitakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie perefirmal läheb väga raskeks. Ma ei kujuta ette, kuidas hakkama saame. Eelmisel aastal kompenseeris Helsingi linn aprilli ja mai eest ainult 2000 eurot," ütles üks ettevõtja.

"Eks ettevõtjatele on see valus, aga kuna ma ise praegu eriti restoranides ei käi, siis mu peamine mure on treeningsaalid, et ega neid kinni ei panda," rääkis Helsingi elanik.

Lõpueksamiteks valmistuvate abiturientide esindaja Emilia Uljas loodab aga kogu südamest, et eksameid piirangute tõttu edasi ei lükata. Niigi on selle aasta abituriendid eelmistega võrreldes kehvemas seisus.

"Osa abiturientidest on väga kaua distantsõppel olnud. Pool Soome gümnasistidest tunneb, et distantsvorm vähendab õppekvaliteeti. Seega on distantsõppes lõpueksamiteks valmistujad jäänud ilma osast sellest koolipoolsest toetusest, mida tava-aastatel pakutakse," ütles gümnasistide liidu juht.