Turismireis Soome on olnud Eesti elanike jaoks juba üle poole aasta helesinine unistus. Juba neljandat kuud ei saa kodu- ja töömaa vahet sõita ka need tuhanded Eesti elanikud, kes Soome lahe põhjakaldal leiba teenivad.

Soome valitsuse kriisist väljumise kava kohaselt hakatakse piiriületust lähikuudel järk-järgult avama, kuid siseminister Maria Ohisalo ei soostu välja ütlema ühtki täpset kuupäeva liikumisvõimaluste avardumiseks.

"Piiriäärsete kogukondade läbikäimine on alati olnud vabam Norra ja Soome vahel. See on ka esimene koht, kus piiranguid hakatakse pandeemia taandudes leevendama. Siis järgnevad tööreisid Schengeni ala riikidest ning laiendame perekondlikel põhjustel saabujate ringi. Aga väga palju sõltub ikkagi viiruse levikust konkreetses lähteriigis," ütles Ohisalo.

Tema sõnul lähtub Soome valitsus sellest, et peamine on kaitsta oma riigi elanike elu ja tervist. Minister kinnitas, et see ei tähenda, et tema või ta kolleegid raskesse olukorda sattunud eestlastele kaasa ei tunneks.

"Üksikisiku tasandil on see äärmiselt ebaõiglane olukord. Ma saan sellest väga hästi aru ja kinnitan, et kogu meie valitsus mõistab seda. Meil käib siin tööl ja pooleldi elab siin ju palju [Eesti] inimesi ja nad on kõik väga olulised. See, et nad pole nii kaua oma perekonda näinud, on nende poolt tohutu ohverdus. Poliitikas peame aga vaatama suurt pilti, pöörama tähelepanu nakatumisnäitajatele ja nägema tervikut," rääkis minister.

Lõputult taoline olukord muidugi ei kesta, selle eest hoolitseb kas või suvi ning viiruse loomulik kadumine. Testimine ja muud terviseturvalisusnõuded käivad siiski piiriületusega kaasas veel tükk aega. Tõsi, reisijate arvu kasvamine sunniks Soome üle vaatama oma senise poliitika.

"Praegu me võime veel vajadusel testida kõiki riiki saabujaid, kuid see on võimatu, kui reisijate hulk mitmekordistub. Üks võimalus oleks kehtestada negatiivse testi nõue nii, et inimesed teaks juba lähteriigis, et siia pole ilma testita asja. See oleks üks meede teiste seas, mis aitaks testitavate hulka vähendada," ütles Ohisalo.

Tööjõu piiriülese liikumise peatumine on pannud raskesse olukorda ka osa Soomes tegutsevatest Eesti väikefirmadest, mille ärimudel on üles ehitatud üle lahe seilavale tööjõule. Hoolimata sellest, et nende tööobjektid asuvad Soomes ning võimalikud leppetrahvid kirjutatakse samuti välja Soome partnerite poolt, ei anna Maria Ohisalo siiski Eesti ettevõtjatele lootust Soome riigi rahapajast koroonatoetust saada.

"Mõlema riigi seadusandlus lähtub sellest, et ettevõtted järgivad selle riigi reegleid, kuhu nad on registreeritud. Soomes on palju erinevaid ettevõtlustoetusi, mille eesmärk on ettevõtted praegu vee peal hoida ning koondamisi vältida. Kuid selleks, et valitsus saaks õla alla panna, peab firma olema registreeritud Soome," selgitas Ohisalo.

Intervjuu kokkuvõttes võib öelda, et soov, et Soome teeks Eestile nii-öelda vennasrahva hinnaalandust ja kohtleks eestlasi solidaarsusest kuidagi teisiti kui ülejäänud Euroopa Liidu elanikke, kuulub pigem ulme valdkonda. Kõige harjumuspärase taastumine sõltub koroonaviiruse taltumisest ja vaktsineerimise edenemisest Eestis.