Teadlaste pöördumine on seotud sellega, et lähiajal on Euroopa Liidus plaanis üle vaadata taastuvenergia direktiiv ning küsimuse all on ka metsast pärit puidu käsitlemine ning säästlikkuse kriteeriumide täpsustamine.

Eesti teadlaste sõnul toob Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse värske aruanne välja parandusvõimalusi kehtivates regulatsioonides ning sedastab ka, et paljude kliima ja elurikkuse jaoks ohtlike stsenaariumide teostumist ei ole võimalik kehtivate regulatsioonidega ära hoida. Teadlased ütlevad, et kehtivaid kriteeriume muutmata suureneb korraga nii kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine kui ka surve metsa ökosüsteemidele.

Pöördumisele alla kirjutanud Eesti teadlased märkisid, et suuremahulise puidupõletamise ohtudest kliima ja elurikkuse eesmärkidele rääkisid ka maailma riigijuhtide poole pöördunud 500 teadlast oma avalikus kirjas selle aasta 11. veebruaril. Sajad teadlased kutsusid üles lõpetama seda soosivad otsesed ja kaudsed toetused.

"Seetõttu väljendame oma seisukohta, et metsapuidu tööstusliku põletamise soodustamine nii riiklike kui ka rahvusvaheliste toetuste, subsiidiumide ja süsinikukaubanduse reeglitega tuleb lõpetada. Eesti riik ja selle loodusvarasid haldavad riigiasutused peavad kaitsma elurikkust ja majandama säästlikult, pidades silmas EL-i ning rahvusvahelisi kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke," seisab Eesti teadlaste pöördumises.

"Allakirjutanutena tervitame asjakohaseid muutusi Eesti poliitilistes seisukohtades, mille üheks väljundiks on riigikogu keskkonnakomisjoni arvamus metsapuidu säästlikkuse käsitlemisest. See rõhub teaduspõhise lahenduse vajalikkusele ning avaldab toetust biomassi säästlikkuse kriteeriumide arutelu taastuvenergia direktiivi raames uuesti avamisele," lisasid teadlased.

Teadlaste sõnul on puidu põletamist soosivate regulatsioonide ümbervaatamine oluline samm.

"Minevikus on tehtud metsade ja kliima seoste poliitilisel käsitlemisel olulisi vigu, mille parandamine on möödapääsmatu. Puidu põletamist soosivate regulatsioonide ümbervaatamine uute teadmiste valguses on kaalukas samm, mille astumine annaks kinnitust otsustajate tõsimeelsest pühendumisest kliima- ja elurikkuse eesmärkidele. Teadlastena hindaksime selliste keeruliste küsimuste sisulise lahendamise püüdlusi kõrgelt," ütlesid teadlased pöördumises.

92 allakirjutanu hulgas on Raul Rosenvald, Asko Lõhmus, Urmas Kõljalg, Kalevi Kull, Aveliina Helm, Urmas Tartes, Aet Annist, Randel Kreitsberg, Martin Zobel jpt.