"AK.Nädal" uuris, mida tooks kaasa vaktsiinipassi kasutuselevõtt

Foto: Ken Mürk/ERR

Maailm otsib koroonakriisist väljumise teed. Koos vaktsineerimisega nähakse ühe pääseteena vaktsiinipassi, mis inimesed taas liikvele aitaks. Sellega kaasnevad ühelt poolt eetilised valikud ja teisalt vajadus turvalise ning ühtse globaalse süsteemi järele. E-riik Eesti püüab vähemalt seda viimast pakkuda.

Selle nädala seisuga on Eestis koroona vastu vaktsineeritud ühe doosiga ligi 80 000 inimest ja kahe doosiga pea 35 000.

Nii mõnelgi meist on olemas kollane immuniseerimispass. Neil, kes on juba koroonavaktsiini ühe või mõlemad doosid saanud, on arvatavasti selle kohta kollases raamatukeses ka märge. Üleilmne koroonapandeemia on aga ilmsiks teinud, et nüüd on vaja moodsamat lahendust.

Selleks et vaktsineeritud inimesed saaksid Euroopas ja maailmas liikuda ilma karantiinide ja testimisteta, vajavad riigid kõigepealt kindlust, et dokument vastab ikka tõele ja ei ole võltsitud. Sellist ühtset süsteemi püüab Eesti koostöös maailma terviseorganisatsiooniga (WHO) välja pakkuda.

Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats ütles, et Eesti on juhtimas globaalset algatust, kuidas erinevate riikide vaktsineerimissertifikaadid saaksid koos toimida. "Probleem on selles, et riigid on loomas erinevaid tehnoloogilisi lahendusi selleks, et tõestada, kas keegi on vaktsineeritud või mitte," lausus ta.

Kaevatsi sõnul ei lahendata pragu mitte tehnilist probleemi, vaid rahvusvahelise õiguse probleemi. "Sisuliselt on küsimus selles, kuidas üks riik saab teise riigi andmeid usaldada," nentis ta.

Eesti tehnoloogiaettevõte Guardtime on paari nädala pärast valmis taolise üleilmselt kasutatava turvalise lahendusega välja tulema. Jutt ei ole enam kollasest vaktsiinipassist, vaid digitaalsest vaktsiinisertifikaadist VaccineGuard.

Guardtime'i peaarst Ain Aaviksoo ütles, et lisaks tehnoloogilisele valmisolekule on vaja riikidelt poliitilist otsust. "Käesoleva nädala neljapäeval otsustasid riikide juhid, et tõenäoliselt midagi sellist on vaja. Kui kaua aega võtab nüüd selle otsuse tegemine – ma arvan, et see on paari kuu küsimus," lausus Aaviksoo.

Süsteemi loomiseks vaja riikidevahelist poliitilist kokkulepet. Eesti peaminister Kaja Kallas tutvustas Eesti pakutavat lahendust sel nädalal Euroopa Ülemkogul, kus Euroopa riigijuhid kinnitasid vajadust ühtlustatud ja turvalise lahenduse järele. 

Aaviksoo sõnul sõlmisid möödunud nädalal põhimõttelise kokkuleppe Iisrael, Küpros ja Kreeka. "Neil ei ole veel lõplikku kokkulepet, milline on tehnoloogiline lahendus, see võib olla ka meie poolt pakutav lahendus. Samamoodi on räägitud Balti- ja Põhjamaade mullist. Tõenäoliselt järk-järguline liikumine sinna suunas toimub ja usutavasti näeb see välja nii, et need riigid, kes on  esimesena valmis, kasutavad seda ja ülejäänud tulevad riburada järele," rääkis Aaviksoo.

Vaktsiinipassi pooldajad usuvad, et loodav sertifikaat võiks reisipiiranguid leevendada ja niiviisi lennuliiklusele elu taas sisse puhuda. Vastased näevad aga mitmeid eetilisi ja juriidilisi vastuolusid.

Kas saab anda eriõigusi neile, kes on vaktsineeritud?

Kaevatsi sõnul on WHO-s algusest peale olnud kõige suurem teema globaalne ebavõrdsus, mida vaktsineerimine tekitab.

Tervishoiu valdkonna vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme sõnul peab arvestama, et vaktsineerimise tõttu tekivad inimeste vahel erisused.

"Eestis oleme lähtunud sellest, et vaktsineerimine on vabatahtlik ja üldse tervishoiuteenuste tarbimine on vabatahtlik – see oleks kindlasti mõnes mõttes samm tagasi. Aga realistina ma siiski näen seda, et kindlasti mingil määral hakatakse selle alusel, kas inimene on vaktsineeritud või mitte, mingisuguseid erisusi tegema. Kas need on nii ulatuslikud, et üldse ei ole reisimine võimalik – pigem siiski see, et nende (vaktsineerimata isikute – toim.) jaoks on see lihtsalt natuke keerulisem ja tülikam. Ilmselt mingisugused vaktsineerimisest sõltuvalt piirangud või vabadused ühelt poolt ja teiselt poolt tulevad," rääkis Luik-Tamme.

Algav kuu toob Eestis kaasa karmid piirangud, mis kehtivad võrdselt kõigile, ka neile, kes koroonaviiruse läbi põdenud või juba vaktsineeritud. Kas vaktsiinipassiga võiks tulevikus siduda ka reisimisest laiemad vabadused ühiskonna elus osaleda? Ning kas see võiks saada motivaatoriks, mis kõhkleval seisukohal olevad inimesed kiiremini vaktsineerima kutsuks, et vältida aja ja dooside kadu?

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on osa riike Euroopas vaktsineeritute ja vaktsineerimata inimeste eristamisele vastu.

"On neid riike Euroopas, kes ütlevad, et ei tohiks tekitada esimese ja teise järgu elanikke ja eriõigusi anda. On riike, kes arvavad, et see on debati koht. Eestis on praegu COVID-19 tõkestamise meetmena kohustuslik näiteks isolatsiooni jäämine. Me ei ole teinud erisusi vaktsineeritud inimestele," rääkis Kiik.

Vaktsiinipassist rääkimine on praegu seega vaid tulevikumuusika. Palju põletavam on jätkuvalt  küsimus madala vaktsineeritute arvu kohta. Ain Aaviksoo pakkus, et abi oleks olnud varasemast registeerimisest. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et lähitulevikus on kavas võtta vaktsineerimise organiseerimisel kasutusele e-riigile kohasemad vahendid kui siiani, mil nimekirjad peamiselt telefoni teel patsiente läbi helistades koostatud.

"Eestis on digitaalse retseptuuri teatud muudatused töös, tehniline võimekus on sisuliselt loodud, et ka digiretseptuurei kasutada vaktsineerimisel. Pigem on küsimus selles, et kui me praegu vaktsineerime eeskätt eakaid inimesi, siis nendeni jõudmine on mõistlikum läbi helistamise. Hiljem, kui me räägime juba laiemalt elanikkonnast, siis kindlasti tuleb kasutusse võtta rohkem digitaalseid vahendeid, et inimesed saaksid ka ise aega broneerida," rääkis Kiik.

Ain Aaviksoo pakkus välja veel ühe mõtte, kuidas kiiremini meie väikses riigis kõik soovijad paari järgneva kuu jooksul, juba enne suve tulekut, ära vaktsineerida. 

"Kui me püüame õppida nendest riikidest, kus täna on vaktsineerimine jõudnud palju kaugemale, olgu see siis Iisrael või Suurbritannia, tegelikult ka Serbia – seal riikides on kokku lepitud vaktsineerimise järel niinimetatud neljanda faasi kliiniliste uuringute läbiviija, kus jälgitakse, milline on vaktsineerimise efektiivsus. Eesti digitaaltaristu võimaldaks seda teha nii turvalisust kui ka privaatsust tagades üle keskmise paremini. Koostöö vaktsiinitootjatega kindlasti on üks võimalus, mida tasub kaaluda, et see tagaks meile ka vajalikud vaktsiinikogused," lausus Aaviksoo.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: