Majanduses läinud kevadel kardetud must stsenaarium ei teostunud ning vaid 2,9 protsendine aastalangus on oodatust selgelt parem tulemus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles, et Eestis on olnud taastumine kevadistest meetmetest väga kiire. "Kolmandas kvartalis käivitus majandus väga kiiresti. Kui vaatame mobiili positsioneerimise andmeid, siis need näitavad, et taastumine jätkus tugevalt veel oktoobris-novembris," ütles Oja.

Detsembris tulid aga Oja sõnul uued piirangud ja see pidurdas ka taastumist.

"Kui viimaste kuude andmeid vaadata, siis veebruaris on jälle olukord läinud paremaks," märkis Oja.

SEB panga ökonomist Mihkel Nestor näeb leebema majanduslanguse ühe olulise põhjusena Euroopa keskpankade otsust võlakirjade kokku ostmiseks, mistõttu hakkasid ka riigid piiramatult oma majandusi toetama. "See oli hetk, kus selgus, et kriis päästetakse ära ja Eesti euroala liikmena saab sellest osa," sõnas Nestor.

Kaspar Oja nentis, et piirangute majanduslik mõju on väiksem kui sotsiaalne mõju.

Piirangud mõjutavad eeskätt madalama lisandväärtusega ja madalama palgaga sektoreid.

Alanud aastale vaatavad analüütikud optimismiga, uskudes, et kriisieelsele tasemele jõuab majandus juba aasta lõpuks.

"Tegelikkuses olime juba neljandas kvartalis sellele kriisieelsele tasemele üsna lähedal, ainult 1,2 protsenti madalamal. Nii et see kriisieelne tase pole üldse kaugel. On üldine arvamus, et ühest küljest me peame selle viiruse vastu võitlema, aga teisest küljest me õpime järjest paremini temaga elama. Need piirangud mõjutavad elu järjest vähem," rääkis Oja.

Mihkel Nestor lisas, et hoolimata praegusest piirangute karmistamisest, ei satu majandus enam tõenäoliselt nii halba olukorda, kui see oli eelmise aasta teises kvartalis. "Majandus pöördub kasvule ja aasta teises pooles pigem ootame tugevat tõusu. 3,8 protsenti on meil aasta keskmine SKP prognoos, aga pensionireformi tuules aasta lõpp võib tuua tõelise tarbimisbuumi," prognoosis Nestor.