Äripäev läheb kohalikelt lehtedelt lojaalseid lugejaid endale rebima

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Äripäev tahab oma kohalike portaalidega saavutada igas maakonnas loetavuse tipu. Autor/allikas: Igor Tuuling

Äripäev teatas esmaspäeval plaanist asutada maakondadesse kohalikud veebiväljaanded. Kohalikke olusid tundvad peatoimetajad tervitavad konkurentsi, kuid ütlevad, et kohalikud on väga lojaalsed tellijad.

Äripäev asub palkama peatoimetajaid ja reportereid, et katta pikas perspektiivis kogu Eesti - välja arvatud Tallinn ja Harjumaa - kohalike veebiväljaannetega. Fookus pole üksnes majandusuudistel, vaid kõigel kohalikku elu puudutaval, samas puudub plaan hakata kohalikke uudiseid paberile trükkima.

Postimehe Gruppi kuuluva ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre hoiatab, et kohalikud on väga lojaalsed tellijad ja maal elavad inimesed on Eesti keskmisest vanemad, mis tähendab, et nad eelistavad uudiseid paberil lugeda. Kui aga kohalik paberil ilmuv konkurent õnnestuks välja süüa, oleks see kahe teraga mõõk.

"Mõnele nõrgemale maakonnalehele võib konkurendi tulek tähendada ka lõppu, mis ei ole väga hea uudis. Võime ju mõelda, et pole vahet, kes seda nišši täidab ja ühiskonna valvekoera rolli enda peale võtab, peamine, et lugejad oleksid informeeritud. Ja võib-olla tõesti nad tahavad teha senisest paremini. Aga Äripäev tahab teha seda ainult veebis. Maakohtade rahvastik on pealinna või Eesti keskmisest vanem, märkimisväärne osa lugejatest jääb välja, kui neil ei ole paberväljaannet. Ma ei usu, et enamik maakondi, kui ükski, suudaks kasumilikuna pidada kaht maakondlikku väljaannet," ütles Väre ERR-ile.

Talle sekundeerib pikaaegne ajalehe Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau, kes pidas seda ametit veebruari keskpaigani.

"Maakonnalehe lugeja on Eestis ülimalt lojaalne, mistõttu teha tugevate maakonnalehtede kõrvale uut konkrureerivat väljaannet saab olema väga keeruline. See ei ole võimatu, sest eriti nendes maakondades, mis ei ole Postimehe Gruppi haaratud või on haaratud sinna kuidagi nõrgemalt, nendes on see lihtsam. Ma arvan, et ka Postimehe Grupi kõrvale teha ei ole võimatu. Reklaamiraha ilmselgelt liigub maakondades ja inimesed on väga huvitatud oma kodukandi uudistest, nii et ka[Margus] Linnamäega (Postimees Grupi omanik - toim) konkureerida pole üldse võimatu. Aga see saab olema keeruline, sest lugejad on lojaalsed," ütleb Karnau.

Reklaamitulusid kommenteerides ütleb Väre, et kui piirkonnas on kaks väljaannet, läheb supp mõlema jaoks lahjemaks.

Karnau juhitud Lääne Elu on just üks neist, mis Postimees Gruppi ei kuulu. Senise peatoimetaja kogemus on, et veebis leidub lugejaid mitu korda rohkem kui paberväljaandel.

"Aga see on ka nii ja naa. Need on kaks suhteliselt erinevat meediumit. Usun, et Äripäeva äri on võimalik nii, etnad tegutsevad teise kohaliku väljaandega rahulikult koos ja mõlemad on õnnelikud. Kui Viljandis, Pärnus või Tartus oma portaal kohaliku lehe kõrvale teha, siis need on kaks niivõrd erinevat toodet, et saavad väga hästi hakkama. Minu meelest on see vahva uudis," ütleb Karnau.

Karnau tõdeb, et Äripäeval on Postimees Grupi näol maakondades ees ootamas väga tugev vastane.

"Aga see ei ole ka võimatu konkurents, sest Bonnier on samamoodi pikkade kogemustega ja tõenäoliselt hästi rahastatud kontsern. Kui üldse keegi Postimees Grupiga suudaks konkureerida, siis see Bonnier võiks olla," leiab Karnau. "Kohalike lehtede häda on, et paberleht on neil kaela peal, mis piirab nii sisulist kui ka rahalist tegevust. Tulla konkureerima, kui on tugev infotehnoloogiline platvorm ja tugev sõnum, on täiesti võimalik."

Ta lisab, et Äripäeva kohalike uudiste portaalide suurim konkurent ei pruugigi olla Postimees, vaid hoopis kohalike omavalitsuste lehed.

"Viimased on viimastel aastatel kiiresti kasvanud nii sisult kui ka reklaamimahult. Maksumaksja toel ilmuv libaajakirjandus ohustab juba praegu ajakirjandusväljaandeid. Kui Äripäev tahab olla edukas selles valdkonnas, siis eelduseks on munitsipaallehtede väljaandmise seadusandlik piirang. Seda on tehtud Lätis ja tuleks teha ka Eestis," leiab Karnau.

Hans Väre toonitab, et Sakala konkurentsi ei karda, tegemist on tugeva väljaandega.

"Lugedes Äripäeva postulaati, kus on kirjas, kuidas nad näevad, et mingites piirkondades ei ole ajakirjandus oma rolli täitmas, mistõttu nad tahavad minna ja kuidagi leiutada ennast ajakirjandusena ühes või teises piirkonnas, siis Viljandimaal selleks kindlasti vajadust ei ole, Sakala täidab siin väga edukalt ühiskonna valvekoera rolli, saab hakkama nii paberis kui veebis. Tehnoloogilist platvormilõhet siin ei ole, et me poleks suutnud veebi minna," ütleb Väre. "Veebis on Sakala väga tugevalt esindatud, kindlasti pole siin mingit vaakumit, mida saaks täita."

Ta lisab, et ka asjaolu, et mõni kohalik väljaanne ei kuulu Postimehe Gruppi, ei tähenda automaatselt, et seal ajakirjanduse tase nõrgem oleks.

"Kontserni mittekuulumine ei tähenda, et tehtaks halba ajakirjandust. On näiteid küll, kus maakonnaleht ei kuulu kontserni, aga saab väga hästi oma ülesandega hakkama," leiab Väre.

Kõik maakonnad peale Harjumaa, Läänemaa, Raplamaa, Hiiumaa ja Jõgevamaa on Postimees Grupi maakondlike väljaannetega kaetud.

"Aga Jõgeva on sisuliselt Tartu Postimehe poolt juba aastaid kaetud. Postimees Grupp on sisuliselt kõikjal kohal," ütleb Karnau.

Ta leiab, et ainuüksi Harjumaale, kus elab 400 000 inimest, annaks edukalt teha viis-kuus kohalikku uudisteportaali. Kuigi tema alustaks Äripäeva asemel üldse Tallinnast ja selle linnaosadest.

"Oleks väga suur potentsiaal teha Pirita või Nõmme või Kalamaja kogukonna portaalid, mis on täitmata nišš ja mida täidab ainult munitsipaalväljaanne, seal oleks väga palju lugejaid ja ka reklaamiraha. Ainuüksi Lasnamäel elab 100 000 inimest, sinna mahuks nii eesti- kui ka venekeelne väljaanne, seal oleks see väga suur ja kasutamata potentsiaal võrreldes mõne väiksema maakonnaga, kus lugejaid on oluliselt vähem," ütleb Karnau.

Väre ütleb, et konkurents on turul olemas ka praegu ja ka nendes maakondades, kus tegutseb vaid üks kohalik väljaanne.

"Kui on toimumas olulised sündmused, näiteks nagu eile see pussitamine Võhmas, siis tegelevad sellega kõik üle-eestilised väljaanded. Ka meie lood, mida kirjutame Sakalas, jõuavad samamoodi üle-eestilisele turule ja konkureerivad ka üleriigiliste väljaannete lugudega," selgitab Väre.

Kui Sakala ridadesse on vaja läinud uusi ajakirjanikke, on peatoimetaja teinud värbamiskampaaniat sageli üle Eesti, otsides personali videoreklaamide abil sotsiaalmeediaplatvormidel. Väre tõdeb, et ega häid tegijaid igal pool ripakil ei ole ja heade töötajate leidmisega peab vaeva nägema. Ideaalis võiksid kohalikku elu kajastavad inimesed olla kohalikud, aga alati see ei õnnestu.

"Alati on hea, kui inimene on oma maakonna asjadega kursis, mitte et pead hakkama seletama, kuhu poole jääb Suure-Jaani ja kuhu poole Kolga-Jaani, enne kui ta minema paneb kuskile pole, see võib alguses olla keeruline. Suurtel lehtedel ja kanalitel on lihtsam, ka Tallinnas on lihtsam, sest eriti noored inimesed tahavadki elada Tallinnas. Heade ajakirjanike leidmine on selline murekoht kõigil väljaannetel, neid pole kindlasti Eestis üleliia," ütleb Väre, lisades, et siiski on ka väljastpoolt tuljad häist kohanenud.

Sageli on tulnud kohalikke inimesi ka ise ajakirjaniku tööks välja koolitada, seda enam, et järjest enam on maad võtnud suundumus, kus noor inimene läheb ülikooli ajakirjanikuks õppima, aga väljub sealt hoopis suhtekorraldaja diplomiga.

Karnau ütleb, et kvalifitseeritud tööjõudu ikka leidub ja ajakirjanike seisukohalt tuleb konkurents ainult kasuks.

"Rakenduseta ajakirjanikke on Eestis piisav hulk, leida häid tegijaid pole üldse keeruline. Selleks ei pea olema kümneid ajakirjanikke palgal, et teha kohalikku portaali. Vaja on üht tugevat toimetajat, paari reporterit, paari tugevat fotograafi," leiab Karnau.

Hundimägi: kolm esimest pääsukest on otsustavad

Äripäeva tegevtoimetaja ja kohalike uudiste projekti juht Aivar Hundimägi ütleb, et avalikult tuldi enne esimest vasikat välja seetõttu, et kui nad oleksid üritanud vaikselt projekti käivitada, tulnuks see niikuinii kohe välja.

Esimesed kolm maakondlikku veebiportaali on kavas käivitada tasa ja targu, ükshaaval, et näha, kas ja kuidas äriplaan tööle hakkab. Kui see end õigustab, on kavas minna ülejäänud Eestit juba tormijooksuga võtma.

"Kuna investeering on päris mahukas ja kui mõelda, et üle Eesti minna, siis selleks, et omanikul tekiks kindlustunne, et see ära tasub, võtame ühe maakonna esimesena. Liigume tempos üks maakond kevadel, siis vastavalt testitulemustele teeme järgmise, siis kolmanda ja pärast kolmanda uudisveebi käivitamist oleme otsustanud, et siis teeme korrektuuri äriplaanile ja siis tahaksime olla väga kiired. Kolm põhimõttel, et tark ei torma ja pärast seda tahaks olla nii kogenud, et teha mitu veebi korraga või hästi lühikese ajaperioodi vältel," räägib Hundimägi. "Meil pole kindlalt pandud paika, kuhu läheme. Märtsi keskel paneme selle paika. Kui leiame kohapealse peatoimetaja, siis teeme lõpliku otsuse."

Esimese pääsukese valikukriteeriumiteks on, et see ei tohi olla ei liiga suur ega ka liiga väike piirkond.

"Hiiumaa, Ida-Virumaa ja Tartumaa välistame esimese hooga, Läänemaa ka," ütleb Hundimägi.

Investeering, millest ta räägib, on kuuekohaline summa iga maakondilku portaali kohta. Täpsemaid summasid pole Hundimägi valmis veel välja ütlema.

Ärimudeli põhifookuses on tellijad.

"Pikaajaline eesmärk on katta toimetuse kulu tellijatelt saadavast tulust. Me näeme, et võiksime olla atraktiivsed ka reklaamiklientidele, aga ei arvesta oma äriplaani sisse praegu reklaamitulu. Kui tellijate puhul oleme edukad, siis oleme õnnestunud, reklaamitulu võiks olla lisaboonus," ütleb Hundimägi.

Kohalike portaalide puhul alustatakse prooviperioodiga tellijatele, ent Hundimägi lubab, et turule ei minda hinnasõda korraldama ega konkurente hinnaga välja sööma.

"Hinnastamisel oleme praegu mõelnud, et tuleme sarnaselt, nagu kohapeal tegutsevad väljaanded on. Me ei taha pikka aega odavat toodet teha, aga me kindlasti pakume tutvumisperioodi. Loogiline on see, et kuna oleme uus tulija, peaks andma mingi tutvumisaja, et tellijad saaksid aru, kas neil on meid üldse vaja või oleme teinud midagi valesti ja me tegeliklt läheme turule, kus meid vaja ei ole," põhjendab Hundimägi.

Eesmärk saada kohalike eelistatuimaks väljaandeks

Äripäeva plussiks peab Hundimägi n-ö puhtalt lehelt alustamist. Paljudel maakonnaväljaannetel on olnud mitu aastat kahjumit.

"Võib-olla me näitame ka mõnele konkurendile toimiva ärimudeli ette, mida ta võiks katsetada, aga praegu ei julge. Hästi palju ollakse kinni paberis, mis on kulukas, ei juleta ka ilmumissagedust muuta, mis on viga, eriti maakondades kus väljaandjad üksikuna, väljaspool kontserni tegutsevad. Postimees Grupi maakonnaväljaannetel on majandusseis tugev," täpsustab Hundimägi. "Kuna me teeme veebipõhist väljaannet, siis me üldse ei lähe kuidagi neid turult välja sööma. On selge, et ka maakondlikul tasandil see paberväljaanne niipea ei kao kuhugi, võib-olla see ilmumissagedus lihtsalt lähiajal muutub. Mida aasta edasi, seda rohkem tekib kohalikke, kes harjuvad lugema veebist, me läheme neid püüdma. Meie eesmärk on saada suurima loetavusega kohalikuks uudisveebiks."

Äripäev on kaardistanud enda jaoks kolm riskikohta, mis vajavad testimist: kuidas leida kohalik meeskond, kes Äripäeva tiimiga klapiks; kuidas võtab kohalik lugeja vastu selle, et uudised on üksnes veebis ja kui suur on see kriitiline mass, kes valmis veebisisu eest maksma; ning millised on need teemad, mis kohalikele korda lähevad.

"Mõne aasta pärast võiks selliseid uudisveebe olla kindlasti üle kümne, võib-olla isegi 20 alla. Me ei vaata ainult maakondlikke piire, vaid oleme mõelnud, et piirkond võib olla natuke teistsugune kui maakonnak piirid. Aga alustame maakonnast ja välistame Tallinna," ütleb Hundimägi.

Samas pole välistatud ka kohalikud venekeelsed uudisteportaalid. Näiteks Ida-Virumaal oleks see ilmselt vältimatu.

Hundimägi toob veel kaks argumenti, mis tema hinnangul Äripäeva ärimudelit toetavad.

"Oleme kindlad, et lähiaastatel hakkab elatustaseme vahe Tallinna-Harjumaa ning muu Eesti vahel vähenema. Tehnoloogia areng, erinevate ühenduste paranemine ja viimasel aastal Eestis palju peavalu tekitanud viirus toovad kaasa selle, et kaugtöö populaarsus suureneb. See tähendab, et tööandja võib asuda küll Tallinnas, aga konkreetse inimese töökoht võib olla Saaremaal või Võrumaal või Pärnumaal," ütleb Hundimägi.

Teisena nimetab ta rohelist mõtteviisi, mis tähendab, et nad uudiseid paberisse ei pressi. Seega peaksid neid tulevikus eelistama just keskkonnahoidu väärtustavad inimesed.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: