Presidendi kantselei küsib lähiaastaiks ligi miljon eurot lisaraha

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kes kolib eeloleval sügisel Kadriorgu? Autor/allikas: Presidendi kantselei

Presidendi kantselei taotleb rahandusministeeriumist aastateks 2022-2025 inimarengu aruande ja IKT kasvavate kulude jaoks lisaraha 865 031 eurot.

2022. aastal soovib presidendi kantselei IKT baasi suurendamist 251 650 euro, 2023. aastal 160 233 euro, 2024. aastal 166 039 euro ja 2025. aastal 172 109 euro võrra. 

Taoluses selgitatakse, et presidendi kantselei arvutivõrk on täielikult amortiseerunud ja seetõttu on üks prioriteete arvutitöökohateenuse ehk arvutite majavälise hoolduse kasutusele võtmine. Teenust osutaks välisministeerium. See säästaks kantseleile kuni 125 000 eurot viie aasta jooksul.

Samuti näeb kantselei vajadust luua infoturbejuhi ametikoht, kelle palgakulu neljaks aastaks oleks 242 650 eurot.

Erinevate seadmete litsentside tasudeks läheks vaja lisaks 24 000 eurot ning ürituste planeerimise ja visiitide haldussüsteemi halduskuludeks 80 000 eurot.

Samuti soovib kantselei Eesti koostöö kogu rahvaalgatuse portaali turvatestimiseks 25 000 eurot.

Eesti Inimarengu Aruande 2022/2023 väljaandeks soovib presidendi kantselei 2022. aastal lisaraha 101 000 eurot ning 2023. aastal 14 000 eurot.

Inimarengu aruandeks lisaraha küsimise põhjuseks on taotluses toodud vajadus autorite töötasude kaasajastamiseks ning seal on öeldud, et lisarahata on aruanne jätkusuutmatu.

Peatoimetaja tasuna on ette nähtud 15 000 eurot, artikli tasuna 2000 eurot ja peatüki toimetaja tasuna 5000 eurot. Toimetaja assistendi tasuks soovitakse 12 000 eurot.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: