BfV pressiesindaja keeldus Der Spiegeli väiteid kommenteerimast.

BfV otsus AfD-d riiklikul tasandil jälgida tähendaks kõigi AfD parlamendifraktsiooni liikmete järelevalvet. See annaks luureagentidele voli parteid jälgida, suhtlust pealt kuulata ja vajadusel isegi informaatoreid kasutada.

"Meid ei ole teavitatud ühestki otsusest suurendada meie vastast jälitustegevust. Kuid kui see peaks nii olema, siis võitleme sellega kohtus," ütles AfD liige Stefan Keuter. 

Septembris toimuvad Saksamaal valimised ja AfD toetus on viimaste küsitluste järgi vähenemas. Peamiselt on see seotud vastuseisuga koroonaviiruse epideemiast tingitud piirangute kehtestamisele.

AfD pääses Saksamaa parlamenti neli aastat tagasi ning partei on esindatud samuti kõikides Saksamaa liidumaade parlamentides. Teised Saksamaa parteid süüdistavad AfD-d poliitilise vägivalla õhutamises.

BfV agendid alustasid AfD poliitilise programmi ja liikmete sõnavõttude jälgimist 2019. aastal. Selle eesmärk oli kindlaks teha, kas oleks rohkem vaja kontrollida AfD ja selle poliitikute tegevust.

AfD kaebas BfV tegevuse kohtusse ja kohus keelas BfV-l avalikult nimetada oma tegevust partei suhtes "uurimisjuhtumiks".

Kohus lükkas siiski tagasi AfD avalduse takistada BfV-d edasi uurimast Saksamaa suurimat opositsiooniparteid. Juhtumit arutatakse endiselt kohtus.

BfV teatas eelmisel kuul Saksamaa halduskohtule, et ei jälgi AfD poliitikuid, niikaua kui juhtumit arutatakse.