Saksamaa kantsler Angela Merkel astus 2018. aastal Saksamaa Kristliku-Demokraatliku Liidu (CDU) juhi kohalt tagasi. Samal ajal teatas Merkel, et ta ei osale 2021. aasta sügisel toimuvatel Saksamaa parlamendivalimistel.

CDU on Euroopa üks viimaseid suuri rahvaparteisid, mille valimismootor on nii võimas, et Saksamaal kutsutakse parteid "kantsleri masinaks". Arvamusküsitluste kohaselt võidab CDU järjekordselt parlamendivalimised ja nad moodustavad järgmise valitsuse.

Praegune CDU juht Annegret Kramp-Karrenbauer teatas eelmisel aastal tagasiastumisest, pärast seda kui partei piirkondlik haru trotsis tema autoriteeti ja tegi koostööd paremäärmusliku partei AFD-ga.

Saksamaa CDU juhivalimised erinevad USA parteide presidendi eelvalimistest. Saksamaal lepivad kandidaadid omavahel kokku paljudes teemades, samal ajal kui tegelik poliitiline tegevus toimub kulisside taga.

Ametlikult kandideerivad CDU juhiks kolm meest: Armin Laschet, Friedrich Merz ja Norbert Röttgen.

Friedrich Merz (65)

Friedrich Merz on CDU parempoolsete tiiva esindaja ja üks suurimaid partei siseseid Merkeli kriitikuid. Ta on jõukas advokaat, kellel on oma eralennuk ja suured kogemused maksupoliitikas.

Merz omandas poliitilised kogemused 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses, kui CDU-s polnud veel alanud Merkeli ajastu.

Merz on teravalt kritiseerinud Merkelit eelkõige 2015. aasta rändekriisi lahendamise osas ja lubanud tagasi võita Saksamaa parempoolsed valijad.

Merzi jaoks on tegemist kolmanda korraga, kui ta kandideerib CDU esimeheks. 2002. aastal kaotas ta valimised Merkelile, 2018. aastal kaotas ta napilt Annegret Kramp-Karrenbauerile. 

Viimastel nädalatel on Merz kärpinud oma Merkeli vastast retoorikat, mille eesmärk on suurendada populaarsust mõõdukamate valijate seas.

"Kui CDU soovib võita kolmandiku häältest, peab partei pakkuma võimalikult palju spektrit. Peame tõstatama selliseid küsimusi nagu keskkond ja ettevõtlus, samuti sotsiaalpoliitika moderniseerimine," teatas Merz.

Merzi kõige silmapaistvamad poliitilised ettepanekud on esmakordsetele kinnisvaraostjatele tempelmaksu kaotamine, noorte ettevõtjatele maksuvaba kasumi tagamine ja maamaksu kaotamine koduomanduse esimesel kümnendil. 

Merz on teatanud, et tema eelistatuim koalitsioonipartner valitsuse moodustamisel oleksid rohelised.

"Me ei vaidle rohelistega süsinikuneutraalsuse eesmärgi üle, kuid me arutame nendega hea meelega, kuidas sinna jõuda. Me arvame, et ei saa tugineda eluviisi keeludele, määrustele ja piirangutele, vaid pigem õigetele vabaturu vahenditele. Saksamaa peab tegema paremat koostööd majanduse ja ökoloogia ühendamisel," teatas Merz.

Armin Laschet (59)

Armin Laschet on Saksamaa suurima liiduvabariigi Põhja-Reini Vestfaali juht ja ta on rõhutanud, et tal on ainsana kandidaatidest reaalne valitsemiskogemus.

Oma retoorikas on Laschet üldiselt olnud leebem kui Merz, kuid viimastel nädalatel on ta proovinud rohkem meeldida parempoolsetele partei liikmetele.

Laschet on lubanud võidelda tugevamalt araabia päritolu kriminaalsete grupeeringutega ja lubanud mitte rakendada rohelist poliitikat, kui see peaks ohustama Saksamaa tööstust.

"Olen Euroopa Parlamendis ise näinud, kuidas kõikjal Euroopas on vanad klassikalised rahvaparteid lagunenud. CDU on üks väheseid suurparteisid, mis suudab tagada ühiskonna sidususe," teatas Laschet.

Norbert Röttgen (55)

Röttgen on olnud Merkeli valitsuses keskkonnaminister ja tuntud kui välispoliitika ekspert.

Röttgen leiab, et CDU peab tulevikus rohkem kõnetama naisi ja noori ning lubab parteid uuendada. 

Röttgeni peamiseks toetajaks parteis on 38-aastane Ellen Demuth, kes on tunnustatud feminist ja modernist. Röttgen kasutab partei liikmelisuse kirjeldamiseks sooneutraalset terminit "Mitgliederinnen"-mees ja naisliikmed, mis on põhjustanud CDU traditsioonilistes liikmetes mõningat meelepaha.

"CDU on viimane Saksamaal säilinud rahvapartei, sellisena tagab see stabiilsuse, mida enamikus Euroopa riikides enam pole. Selle säilitamiseks peame muutuma," teatas Röttgen.

Röttgen väidab, et Saksamaa on digiteerimisel 20 aastat maha jäänud ning õdede, hooldajate ja supermarketide kassapidajatena töötavad naised suudavad vaevu perekonda üleval pidada.

Samuti on Röttgen kritiseerinud välismaiseid tehnoloogiahiide, mis tema sõnul hiilivad kõrvale maksudest.

Paljud pole CDU-s Röttgenile andestanud, et ta kaotas 2012. aastal  Põhja-Reini Vestfaali liidumaa valimised, kus viis aastat hiljem võitis Armin Laschet.

"Olen poliitikas kogenud edu ja kaotust, olen oma vigadest õppinud ja ennast tugevamaks teinud, vastas Röttgen kriitikutele," ütles Röttgen.

Sobiks ka Söder ja Spahn

CDU parteistrateegid on häiritud, et ükski kolmest kandidaadist pole avalikkust köitnud. See ebakindlus võib kantsleri ameti mängida võõrastele kandidaatidele, CDU juhti ei valita automaatselt kantsleri kandidaadiks.

Saksamaa valitsusjuhiks võib CDU-st kandideerida veel teisigi poliitikuid, kõige rohkem on meedias spekuleeritud Markus Söderi nimega.

Söder on Baieri liiduvabariigi peaminister ja CDU sõsarpartei CSU juht. Pärast Ludwig Erhardi lühikest ametiaega 1960. aastate alguses pole Baierist rohkem Saksamaa juhte tulnud.

Lisaks on meedia spekuleerinud veel Jens Spahni nimega, kes on Saksamaa tervishoiuminister ja üks kõige populaarsemaid Saksamaa poliitikuid.

Eksperdid leiavad, et uus CDU juht toob tõenäoliselt rohkem järjepidevust kui muutust. CDU keskmes on endiselt klassikaline konservatiivne määratlus-stabiilsus.

CDU uus juht valitakse 16 jaanuaril, Saksamaa parlamendi valimised toimuvad septembris.