Professor Peeter Padrik selgitas "Ringvaates", et uued geenitestid on suunatud naistel rinnavähi, meestel eesnärmevähi ning naha melanoomi ja jämesoolevähi riski tuvastamiseks.

"Kasvajad on paraku väga sage probleem. Statistika ütleb, et iga kolmas mees ja neljas naine haigestub vanuseks 75 ühte kasvajavormi," lisas ta.

Padrik ütles, et hea oleks haigestumist vältida või ennetada või varakult avastada. Tema sõnul ei sobi aga ühesugune ennetus kõigile inimestele.

"Meie riskid on erinevad ja geeniriskid sealjuures on erinevad. Uute tehnoloogiatega ongi võimalik neid erinevusi hinnata," ütles ta.

Geenitest näitab Padriku sõnul uuel moel paljude geenide koosmõju kasvaja tekke tõenäosusele.

Saatejuhid Grete Lõbu ja Marko Reikop lasid ka endale geenitesti teha, et selgitada välja vastavalt rinnavähi ja melanoomi risk.

Grete Lõbu testi tulemus näitas, et tal on keskmisest pisut kõrgem risk rinnavähki haigestuda. "Praktiline tulem sellest on see, et kui praegu alustatakse sõeluuringut vanusest 50 kõigile naistele, siis teie risk jõuab samale tasemele vanuses 46," selgitas Padrik Lõbule testi tulemust.

Padriku sõnul võiks Lõbu minna rinnavähi kontrolli enne 50. eluaastat ning samas järgida ka muid soovitusi riskide alandamiseks. Paanikaks Padriku sõnul põhjust ei ole.

Marko Reikopil on geneetilise riski tase melanoomi tekkeks alla keskmise. "See tähendab, et te ei pea midagi erilist rohkem tegema. Kui kõrge riski puhul on vaja täiendavat kontrolluuringut, siis praegu piisab üldistest tervisesoovitustest ja nende järgimisest," selgitas Padrik.

"Päikest võib võtta mõõdukalt. Geneetiline riskitase ei tähenda, et teised riskifaktorid ei mõjuks. Me peame ikka arvestama neid," ütles professor.

"Geenirisk jääb ikkagi samaks, aga geeniriskist üksi ei tulene asjad. Veel on lisaks tervisekäitumise faktorid, mis omakorda mõjutavad," lisas ta.