Lutsar: Eestis võiks kaaluda kahe vaktsiinisüsti vahelise aja pikendamist

Foto: Priit Mürk/ERR

Eestis võiks kaaluda kahe vaktsiinisüsti vahelise aja pikendamist, et anda esmane viiruse vastane kaitse suuremale hulgale rahvast, leiab viroloogiaprofessor Irja Lutsar. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütleb, et kui eksperdid toetavad tsükli pikendamist, siis vaktsineerimise strateegia muutmine tema taha ei jää.

Reede hommiku seisuga oli Eestis vähemalt ühe koroonavaktsiinisüsti saanud üle 92 000 inimese. Umbes pooled neist tulevad paari nädala jooksul saama teist süsti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ajal, mil ravimifirmad on tarnetega raskustes ja vaktsiini ei jagu ka eesliinitöötajatele, on Suurbritannia ja Kanada valinud teise lähenemise. Koroonavaktsiini esimene süst tehakse võimalikult paljudele. Teine doos lükatakse mitme kuu võrra edasi kui vaktsiini on laiemalt käes.

Haigekassa osakonnajuht Külli Friedemann ütles, et kui Eestis oleks teisi doose saanud edasi lükata, siis oleks vaktsineeritute arv pea poole suurem kui praegu.

Miks ei võiks Eesti minna sama teed Suurbritanniaga ja tagada pandeemia kõrghetkel esmane kaitse võimalikult paljudele?

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et tema üksi seda otsustada ei saa. "See eeldab, et vastava valdkonna eksperdid peaksid hindama plusse, miinuseid ja riskikohti, mis tähendab ka vastutuse võtmist kõrvalmõjude suhtes, kui me ei pea kinni raviskeemist," rääkis Kiik.

Irja Lutsari sõnul on immuniseerimiskomitees strateegiamuutust arutatud vähemalt kahel korral. Viimati nädal tagasi.

"Esimest korda oli arutusel jaanuaris, siis oli üldine otsus, et liiga vähe on andmeid ja jääme praegu siiski äraootavale seisukohale. Oli viide, et viirust neutraliseerivad antikehad, et nende kontsentratsioon pärast teist doosi oli oluliselt kõrgem," sõnas Lutsar.

Lutsari sõnul tulid paari päeva eest Suurbritanniast eelretsenseerimata andmed, mis viitavad, et kahe doosi vahelist aega võiks tõepoolest pikendada. Esimese doosi järel on vaktsiini efektiivsus 85 protsenti, tõdeb Lutsar.

"Inglismaa andmed on väga positiivsed, väga lootusrikkad. Aga ma sain selle artikli üleeile, see vajab veel detailides immuniseerimiskomitees läbi vaatamist. See on otsus, mis tuleb tervele riigile, aga võimalus, et me võime seda teed minna on olemas," lisas Lutsar.

Kui eksperdid annavad rohelise tule ja poliitikud vaktsineerimisstrateegia muutuse heaks kiidavad, võiks vaktsiin kiiresti külmikutest soovijateni jõuda.

"Siin mingeid tehnilisi takistusi pole. Kuna tarned on ebakindlad, peame tagama kindlasti teise doosi. Siis tekib seal oluliselt rohkem võimalusi vaktsineerida esimese doosiga inimesi," ütles Külli Friedemann.

"Kui tervisevaldkonna asjatundjad hindavad, et see tsükkel võiks olla pikem, siis mina seda pidurdama ei hakka," kinnitas Tanel Kiik.

Kiige sõnul koguneb immunoprofülaktika ekspertkomisjon lähinädalatel, et arutada ka AstraZeneca vaktsiini vanuselise ülempiiri vajalikkust. Lääne-Euroopa riigid on 70-aastasest vanusepiirist loobunud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: