Veel eelmisel nädalal ütles rahandusminister, et valitsus eelistab lisaeelarvele kasutada töötukassat, valitsuse reservfondi, Euroopa kriisiabiraha ning Kredexit ja EAS-i. Nüüd aga käivitab rahandusministeerium lisaeelarve stsenaariumi.

"Kogu praeguses ja kiiresti halvemaks muutunud olukorras tuleb valitsuse poolt ka täiendav kriisileevenduse pakett, et aidata majandusel kriisis vastu pidada ja toetada tervishoiusüsteemi. Leevenduspakett puudutab nii tervishoidu, ettevõtlust kui ka kultuuri ja haridust - kriisis kõige enam kannatavaid sektoreid. Kõige põletavamad ja kiiremad vajadused on võimalik katta valitsuse reservfondist, aga praeguseks on selge, et käivitame rahandusministeeriumis ka lisaeelarve stsenaariumi."

Pentus-Rosimannus lisas, et detailid saavad paika hiljemalt märtsi lõpuks, aga tema poolt valitsuse ette viidavas ettepanekus saab olema rõhk töökohtade ja tervishoiusüsteemi töövõime säilitamisel.

Olulise sõnumina tõi ta välja, et haiguspäevade teisest päevast alates hüvitamist pikendadatakse aasta lõpuni. Kusjuures esialgses postituses teatas rahandusminister, et pikendatakse alates esimesest päevast, aga mõne aja pärast muutis Pentus-Rosimannus oma kirjutatut.

Lisaeelarve võib tulla umbes 300 miljonit eurot

Lisaeelarve maht pole veel selge, kuid olukorda arvestades võib see tulla suurujärgus 300 miljonit eurot.

"Me oleme sellel aastal juba rahalisi ostuseid seoses koroonaga teinud suurusjärgus 300 miljonit eurot ja tõenäoliselt see suurusjärk jääb umbes samadesse piiridesse. Aga tõesti, selle numbri väljaütlemine on praegu ennatlik," rääkis rahandusminister "Aktuaalsele kaamerale".

"Ka piirangute puhul on ju vaja valitsusel jälgida seda olukorda, mis igapäevaselt muutub, ja reageerida vastavalt. Need ostused kõik mõjutavad ka lisaeelarve mahtu," lisas ta.

Palgatoetuste pikendamine oleneb lisaeelarvest

Valitsuse planeeritav leevenduspakett puudutab muu hulgas palgatoetuse maksmise pikendamist mai alguseni. Töötukassa on välja arvutanud, et laialdase palgahüvitise kuine kulu on 66 miljonit eurot.

"Ta kipub olema 35-40 miljoni kanti, siis võib arvata, milline järgmine kuu võiks olla. Ja selle palgatoetuse juures on tegelikult need tingimused jätnud välja osa ettevõtjaid-sektoreid, see tuleks täpsemini läbi kaaluda," räkis riigihalduse minister Jaak Aab (KE).

"Ja lisaks palgakuludele on tegelikult teatud sektoritel ka väga suured püsikulud, kus tuleb need maksta nendes tingimustes, kus teenida ei saa. Olgu need spaad, olgu need kultuuriministeeriumi valdkonnas teatrid. /.../ Kindlasti suurenevad ka need kulud, mida esialgu prognoositi haiglatele, testidele ja vaktsiinidele," lisas Aab.

Palgatoetuste maksmine koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtete töötajatele ka pärast märtsikuud saab võimalikuks lisaeelarve vastuvõtmisega, ütles rahandusminister.

"Olukord on praegu raske ja muutub kiiresti halvemaks. Seetõttu viin valitsusse kriisileevenduspaketi, mille rõhk saab olema töökohtade ja tervishoiusüsteemi töövõime säilitamisel. Osana paketist teen ettepaneku maksta töökohtade säilitamiseks palgatoetust kuni mai alguseni. Et seda rahastada, on vaja vastu võtta ka lisaeelarve," ütles Pentus-Rosimannus esmaspäeval ERR-ile.

Eelmisel nädalal kinnitatud palgatoetuse maksmine 39 miljoni euro mahus töötukassa eelarvest viiks sealsed varud peaaegu nulli ning palgatoetuse maksmiseks oleks vaja lisaraha.

Töötukassasse kogutav raha jaguneb kolme sihtfondi vahel. Töötajate sihtfondist makstakse töö kaotanud inimestele töötuskindlustushüvitist, tööandjate sihtfondidest koondamishüvitisi ja pankroti korral välja maksmata jäänud töötajate palku. Kolmandaks koguneb töötukassa sihtkapitali mõlemast igal aastal kolmandik, mille arvelt osutatakse töötutele ja tööandjatele erinevaid teenuseid. Sellest rahast on makstud ka palgatoetust.

Töötukassa rõhutab, et töötajate fondides on raha kõigi koondamistasude ja hüvitiste maksmiseks piisavalt. Küll aga ei jätkuks siis, kui valitsus planeerib uut palgatoetust, selleks enam raha töötukassa eelarvest.

"Oleme lisaeelarve koostamisega rahandusministeeriumis juba tööd alustanud ning lõplikust mahust saame rääkida märtsi teises pooles. Lisaeelarve saab lähtuma põhimõttest, et ka kriisiraha tuleb kasutada vastutustundlikult, aga tugi riigi kriisist välja juhtimiseks lisaeelarve näol tuleb," rõhutas Pentus-Rosimannus.

Rahandusminister lisas, et hoidmaks lisaeelarve arutelu tempot ja vältimaks muid sisepoliitilisi vaidlusi, tuleb lisaeelarve puhtalt kriisileevendusega seotud kulusid sisaldav.