Töötuskindlustuse hüvitis hakkab sõltuma tööturu olukorrast

Foto: ERR

Töötuskindlustuse hüvitis hakkab tulevikus sõltuma olukorrast töötuturul, näeb ette valitsuse koostatud seadusemuudatus. See tähendab, et kui töötus on suurem, makstakse hüvitist pikemalt, kuid kui majandusolukord on parem, saavad töötud hüvitist lühemat aega.

Lisaeelarve arutelude käigus on valitsuses arutatud ka töötuskindlustuse hüvitamise muudatusi. Töötuskindlustushüvist makstakse kõigile kindlustusmakseid tasunud töötajatele, kui nad on näiteks ettevõtte lõpetamise, koondamise või töölepingu lõppemisel jäänud töötuks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Võiks tulenevalt raskemast majandustsüklist ja tööturu olukorrast pikendada ka hüvitise maksmise perioodi. Ehk kehtestada näiteks teatud raam, et kui töötusemäär läheb kõrgemaks, siis oleks võimalik ajaliselt kauem maksta hüvitist, kuna arusaadavalt kõrge töötuse taseme puhul on ka raskem uue töökoha leidmine, inimesed vajavad toetust mõnevõrra pikemalt kui näiteks majanduslikult headel aegadel," selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Näiteks praeguse korra järgi maksab töötukassa registreeritud töötule alla viieaastase staaži korral hüvitist 180 kalendripäeva. Sellest esimesel 100 päeval maksatakse hüvitist 60 protsenti ning seejärel 40 protsenti keskmisest töötasust. Pikema staaži korral pikeneb hüvitis kuni aastani.

Uus kord tähendaks, et hüvitise pikkus sõltuks töötuse tasemest.

"Kui töötus langeb väga madalale, et meil sisuliselt on Eestis täistööhõive ja töökäte puudus, siis tegelikult töötusperiood lüheneb. Ja omakorda, kui on kõrge tööpuudus ja rasked ajad, siis see jällegi pikeneb. See on vahetuskaup," ütles töötukassa nõukogu esimees, Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

"Need piirid on siis nii, et kui töötus on 8,5 protsenti, siis läheb käima kriisiaja programm, ja kui on alla 4,5 protsendi, siis on see n-ö tööjõupuuduse kriis. Piirid on siis 4,5 ja 8,5 vahel. Praegu on töötus 8,8 protsenti, mis tähendab seda, et täna juba peaks rakendama seda uut mõtet," lisas ta.

Hüvitise maksmise uus kord veel täpselt paigas ei ole, seaduseelnõu on valmimas. Kuid valitsus juba arvestab, et töötuskindlushüvitist tuleb kriisi ajal rohkem maksta ja töötukassa vajab selleks lisaraha.

"Me arvestame praegu rahalise katte selle süsteemi muutmiseks valitsuse reservfondi. See annab võmaluse ka pärast lisaeelarve vastuvõtmist tehnilise lahenduse leimisega edasi töötada juhul, kui me enne lisaeelarve vastuvõtmist teha ei jõua," rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

"Rahaline pool, mis riigieelarvele tähendab täiendavalt kulu sellel aastal viis miljonit eurot, on lülitatud valituse reservfondi," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: