Pentus-Rosimannuse sõnul on lisaeelarve peamiseks eesmärgiks tervishoiusüsteemi toetamine ja töökohtade ning sissetulekute kadumise pidurdamine. "Paneme kriisihaavadele korraliku plaastri," ütles Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannuse sõnul ei saa praegu veel kindlat eelarvemahtu öelda, kuid see jääb tõenäoliselt 500 ja 700 miljoni euro vahele.

"Sellest pool on kavandatud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda, sellest omakorda pool tõenäoliselt seotud palgatoetuse maksmisega. See on arvestusega, et oleks võimalik katta kolme kuu palgatoetus riigieelarvest," ütles Pentus-Rosimannus, kelle sõnul saab palgatoetus olema eraldivõetuna lisaeelarve suurim kuluartikkel.

Pentus-Rosimannuse sõnul tähendab kiiresti halvenev olukord, et töötukassal jätkub palgatoetuse maksmiseks veel raha märtsiks, aprilliks enam mitte ning riik on valmis palgatoetuse maksmise enda peale üle võtma. "Palgatoetuse maksmine jätkub kindlasti ka aprillis," ütles ta.

Veidi vähem läheb tema sõnul raha tervishoiusüsteemi toetamiseks, suurusjärk on ligikaudu 100 miljonit eurot. Selle sisse jäävad haiglate erakorraliste kulude kompenseerimine, kulud vaktsineerimisele ja testimisele, aga ka koroonaravimi Remdesiviri hankimine, ütles minister. Lisaks läheb raha haigekassa reservkapitali taastamiseks.

Raha nähakse lisaeelarves ette ka selleks, et haigushüvitise maksmist teisest haiguspäevast saaks jätkata aasta lõpuni.

Ettevõtluse toetamiseks suunatakse lisaeelarvega 25 miljonit majutus- ja toitlustussektori toetamiseks. Lisaks toetatakse bussiettevõtteid. Praegu veel arutatakse võimalust pikendada töötushüvitise saamise perioodi.

Lisaeelarvega toetatakse ka loome- ja spordivaldkonda, eraldi tõi Pentus-Rosimannus välja filmindussektori toetamise.

Ministri sõnul pole lisaeelarve jaoks riigil kavas võtta täiendavat laenu.