Uute piirangute kehtestamisega planeeritavast lisaeelarvest on just palgatoetus kriisis enim pihta saanud sektorites enim oodatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Eelmise aasta kogemuse põhjal võib öelda, et valdav osa ja kõige positiivsem tagasiside tuli ikkagi palgatoetuse toetuseks. See oli üks väheseid kriisiabimeetmeid, millega enamik ettevõtjaid-tööandjaid olid rahul. /.../ Seda on võimalik täpselt sihtida, see läheb inimestele otse kontole. Ka teatud tarbimine säilib, see raha tuleb otse käibesse. /.../ Ma usun, et kõige suurem tükk sellest lisaeelarvest peaks minema palgatoetuse jätkamiseks," rääkis tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

Peamine küsimus palgatoetuse maksmise alustes on see, mis tingimustel seda saab. Paljud ettevõtjad loodavad leebematele nõuetele võrreldes praegu kehtestatud meetmega.

"Töötasutoetus ei peaks olema seotud käibe kukkumisega. Täna me oleme ikkagi lukustatud olukorras. /.../ Meie restoranid juba täna ei saa töötada, vaid ainult nädala sees päevasel ajal ja arvatavasti need piirangud karmistuvad. Meil on vaja hoida, et inimesed saaksid oma töötasud kätte," rääkis hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp.

"Kaupmeeste liidu esindajana ma võin öelda, et sektori eesmärk loomulikult on maksimaalselt toetust küsida meie inimestele, et maksimaalselt paljud ettevõtted jääksid alles ja maksimaalselt paljud töökohad. Aga riigi otsustada on siis see, mis on nende prioriteet. Selles mõttes, kuna raha on piiratud hulgas, siis kindlasti kõik seda ei saa. Siis on mõistlik toetada neid ettevõtteid, kes suudavad töökohad säilitada pärast toetusmeetmete lõppu," rääkis Nele Peil.