Opositsioon soovib eurorahade kasutamise kava täpsustamist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eurod. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Kui eelmisesse valitsusse kuulunud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Isamaa märgivad peaminister Kaja Kallase valitsuse eurotoetuste kava kommenteerides, et see on suuresti sama, mis nende ajal, siis kauem opositsioonis püsinud sotsiaaldemokraadid toovad enda poolt välja märksa mahukamad muudatusettepanekud.

"Kava on väga suures osas ette valmistatud eelmise valitsuse ajal ja selle tõttu pole meil sisu osas väga suurt kriitikat," ütles EKRE esimees ja eelmine rahandusminister Martin Helme ERR-ile. "Tähelepanu tuleb siiski juhtida sellele, et antud kava on väga üldine, pannes paika prioriteedid ning põhimõttelise ressursside jaotuse valdkondade vahel. See, kuidas raha tegelikult kulutama hakatakse sõltub rakenduskavadest, mida praegu veel ei ole," märkis Helme.

EKRE esimees Martin Helme. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

"Meie põhieesmärk oli alati suunata võimalikult palju raha majandusele ja samuti püüda selle poole, et raha oleks niiöelda taaskasutatav ehk seda saaks välja anda laenumeetodil, mis hakkaks hiljem riigieelarvesse tagasi laekuma ja seda saaks siis uuesti kasutada. Selles vallas kahjuks väga hästi pole," tõdes EKRE esimees.

Isamaa: märksõnad on õiged, küsimus on teostuses

Sarnaselt noodilt alustas oma kommentaari ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder: "Suur osa valitsuse loetletud eesmärkidest ja investeeringutest on kokku lepitud juba eelmise valitsuse poolt. Valitsuse kavast jooksevad läbi õiged märksõnad nagu digilahenduste arendamine, elukeskkond, keskkonnaeesmärkide täitmine ning ettevõtluse toetamine. Samas on küsimus alati selles, kui efektiivselt seatud eesmärke täita suudetakse ning see sõltub juba konkreetsetest projektidest, jaotuse proportsioonidest ning toetuste tingimustest."

Seeder tõi näitena keskkonnaeesmärgid, mille juures on tema sõnul suurimaks küsimuseks see, kuidas suudetakse järgmiseks arenguhüppeks ja konkurentsivõime kasvatamiseks motiveerida erasektorit struktuurseid muudatusi tegema. "See tähendab, et toetusmeetmed peavad olema kättesaadavad ning nendega peab kaasnema võimalikult vähe bürokraatiat," leidis Seeder.

Helir-Valdor Seeder Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Isamaa liider viiitas ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) koostatud analüüsile, mille kohaselt maksab kliimaneutraalsuse saavutamine Eestile 17,3 miljardit euro ning samas soovitati esmajärjekorras suurendada investeeringuid hoonete, transpordi ja tööstuse energiatõhususse. "Jääb küsitavaks, kas valitsuse jaotusplaani kohaselt tehtavad investeeringud on küllaldased, et kindlustada selles valdkonnas märkimisväärne edasiminek," märkis Seeder.

Samuti tuleks suuremas mahus investeerida infrastruktuuri - otseühendustesse - ja digilahendustesse, lisas Isamaa erakonna juht.

Olulise muudatusena eelmise valitsuse kavaga võrreldes tõi Seeder siiski välja EL-i õiglase ülemineku fondi vahendite suunamise ainult Ida-Virumaale. "Kui täna on Ida-Virumaa üks suurimaid probleeme see, et maakond on liiga ühe tööstussektori keskne, siis kõikide vahendite suunamine ühte maakonda võib tähendada sama vea kordamist. Tasakaalustatuma arengu saavutamiseks oleks mõistlik kasutada õiglase ülemineku fondi vahendeid suuremas regioonis," märkis Seeder.

"Samas on hetkepilt lõplike järelduste tegemiseks veel liiga üldine," tõdes Isamaa esimees lõpetuseks.

Sotsiaaldemokraadid: suurem rõhk Tallinnast välja

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Lauri Läänemets rõhutas oma kommentaaris ERR-ile, et sotsid pööraksid suuremat tähelepanu regioonide toetamisele. "Kui soovime regionaalset ebavõrdsust vähendada, siis tuleb väikelinnadesse ja maapiirkondadesse rohkem raha suunata kui Tallinna ja Tartu [ümbruse jõukate valdade] kuldsesse ringi. Muidu pole see võimalik," tõdes Läänemets.

"Uuringute järgi on varasemad eurotoetuste jagamise põhimõtted regionaalset ebavõrdsust suurendanud, kahjuks valitsuse plaan vaid jätkab seda. Regionaalsel probleemil on kaks osa - üleriiklikul konkurentsil põhinevad meetmed ning eurorahade kasutamise otsustamine valitsuse tasandil, mitte piirkondades kohapeal," selgitas ta.

Läänemetsa sõnul suurendavad üleriiklikud, konkurentsil põhinevad meetmed ebavõrdsust, kuna Harjumaal olevatel ettevõtetel on rohkem ressursse ja seetõttu suudavad nad tihti kirjutada paremaid projekte kui näiteks ääremaal tegutsevad ettevõtted. "Nõnda koondub rohkem raha kuldsesse ringi ja see ei puuduta mitte ainult ettevõtlust, vaid ka omavalitsusi ning vabaühendusi," tõdes ta.

Lauri Läänemets Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Ta tõi näiteks lõppeva rahastusperioodi nutika spetsialiseerumise suuna ettevõtluse toetuste jagamise, kus 44,1 miljonist eurost läks 63 protsenti Harjumaale, 14 protsenti Tartumaale ja ülejäänud Eesti sai 23 protsenti. Sama suuna koostöömeetmes ülikoolidega läks 16,4 miljonist 68 protsenti Tallinna, 12 protsenti Harjumaale, 16 protsenti Tartu linna ja ülejäänud Eesti sai neli protsenti.

Teiseks suurendab eurorahade eraldamine regionaalset ebavõrdsust selle kaudu, et otsusi tehakse valitsuse või ministeeriumi tasandil, ütles Läänemets. "Üleriiklikud toetusmeetmed ei suuda arvestada piirkondade eripärade ja mõnikord väga erinevate vajadustega. Igas maakonnas on olemas maakondlikud arengukavad kohaliku ettevõtluse arendamiseks, kuid nende elluviimiseks omavalitsustel raha pole, töökohtade mõjutamiseks raha pole. Mõnikord riiklik meede toetab kohapealseid eesmärke, tihti aga mitte," tõdes ta. Probleemi lahendusena näevad sotsiaaldmeokraadid regioonipõhiseid toetusmeetmeid.

Läänemets soovitas ka EL-i toetuste andmisel Eestile kehtivat 30-protsendilist keskmist omaosaluse määra varieerida riigisiseselt, kus see on võimalik. "Kui rakendame meetmepõhist omaosalust, näiteks ettevõtete eksporditoetust, siis ebavõrdsus maa ja linna vahel jääb, sest kuldses ringis on raha rohkem ja seega ka võimalus rohkem Euroopa raha küsida. Siin tuleks kasutusele võtta hoopis piirkondlik põhimõte - mida rohkem ääremaa, seda väiksem omaosalus ja mida lähemal Tallinnale, seda suurem," selgitas SDE aseesimees.

Läänemets rääkis, et sotsiaaldemokraadid sooviksid suunata 350 miljonit eurot väikelinnadesse ja maapiirkondadesse töökohtade loomiseks ning palkade tõstmiseks, sest see on peamine põhjus, miks inimesed sealt lahkuvad. "Ehk siis igale omavalitsusele väljaspool kuldset ringi viis miljonit eurot, mis võib kuluda ainult selleks, et luua uusi töökohti, tõsta olemasolevate palkasid, parandada töötingimusi või hoida ära töökohtade kadumine. Hinnanguliselt puudutaks see vähemalt 15 000 töökohta ja sellel oleks juba väga konkreetne mõju regionaalse ebavõrdsuse pidurdamisele," selgitas ta. "Võrdluseks otsustati ilma suuremate erimeelsusteta eraldada Tallinna Haigla uue hoone ehituseks 380 miljonit, ma arvan, et töökohtade loomiseks sama suurusjärk panna, oleks õiglane," lisas Läänemets.

SDE hinnangul võiks riik loobuda eurotoetuste kasutamisest riigi püsikulude katmisel. "Riigikontroll osundas juba 2017. aastal, et riik katab [eurorahadest] rohkem kui miljardi eest püsikulusid, mis tahetakse uude perioodi üle viia ja seda nüüd ka valitsus plaanib. Euroopa Liidu raha on aga eelkõige mõeldud ühekordseteks investeeringuteks, et Eesti oma majandusarengus teistele Euroopa riikidele järele jõuaks," rõhutas Läänemets.

Eesti võiks püüda vähemalt poole miljardi eest püsikulusid omal jõul teha ning vabanevad vahendid suunata regionaalse ebavõrdsuse vähendamisse, lisas ta.

Valitsus kiitis 4. märtsil heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027, mil Eesti saab toetusteks kokku ligi 4,83 miljardit eurot. Suuremad investeeringud suunatakse kliimamuutuste ja vananeva rahvastiku probleemidega tegelemisse, oma osa saavad ka digiteenused ning teadus ja haridus.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: