Valitsus kinnitas 4,83 miljardi eurose eurotoetuste kava

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus kiitis neljapäeval heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027, mil Eesti saab toetusteks kokku ligi 4,83 miljardit eurot. Suuremad investeeringud suunatakse kliimamuutuste ja vananeva rahvastiku probleemidega tegelemisse, oma osa saavad ka digiteenused ning teadus ja haridus.

"Need miljardid lähevad Eesti tulevikukindlamaks muutmiseks. Umbes pool kogu rahast läheb teadusmahukama Eesti ülesehitamiseks ja rohehüppele," ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

"Võitjate hulka kuuluvad nii teadlased, kuuluvad kindlasti need, kes tehnoloogiahüppega, keskkonnasäästuga tegelevad, aga tervikuna ka digiriik ja digiteenused, seda mitte ainult riigiteenuste vaates vaid ka eraettevõtete poolt vaadates," sõnas ta.

Valdkondadest suunatakse rohehüppesse 1,19 miljardit eurot, digivaldkonda 438 miljonit, teaduse ja hariduse valdkonda 558 miljonit ja vananeva ühiskonna valdkonda 738 miljonit eurot. 

"Üleilmased megatrendid, mis meid mõjutavad on olnud pikalt teada. Altates kliimamuutusest kuni selleni, et rahvastik kasvab. Eestis küll on see trend vastupidine, aga rahvasiku vananemine on probleem, millega tuleb toime tulla Eestis ja Euroopas," rääkis Pentus-Rosimannus.

Euroopa Komisjon kinnitab uue rakenduskava maikuus, taastekava saab heakskiidu novembris, mil alustatakse ka toetusmeetmete ja investeeringute käivitamisega.

Koroonakriisile reageerimiseks ja kriisis majanduse turgutamiseks suunatakse 177,8 miljonit eurot. Sellest 24,6 miljonit tervishoiuvaldkonda, 72 miljonit majanduse elavdamiseks, 64 miljonit otseselt koroonaviirusega toime tulekuks ja valmisolekuks, 9 miljonit tööturuteenustele, ja 4,5 miljonit eurot enim puudustkannatavatele inimestele.

Tallinna haigla projekteerimisse ja ehitusse suunatakse 380 miljonit eurot.

Taristuinvesteeringutest läheb 34 miljonit eurot Rohuküla raudtee ehitusse, 31 miljonit Ülemiste ühisterminali rajamisse ja 26 miljonit Vanasadama trammiliini ehitusse. Maanteetransporti tehakse investeeringuid 159 miljoni euro ulatuses, rahandusministri sõnul ei ole kindlad lõigud veel paigas, kuid see tähendab ka maanteede neljarealiseks ehitamist.

Uue eelarveperioodi fookuseks on ka panustamine haridusse, töötamisvõimalustesse ja heaolusse. Selleks luuakse vajalikke tööturuteenuseid riskirühmadele ja noortele, jätkub ka IT-hariduse arendamine ja koolivõrgu korrastamine. Kavas on arendada üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste teenuseid. 

Põlevkivi sõltuvusest vabanemiseks suunatakse 354 miljonit eurot Ida-Virumaale, 273 miljonit sellest läheb uute töökohtade ja ettevõtluse toetamisele ning 66,7 miljonit Ida-Virumaa elukeskkonnale.

37 miljonit eurot suunatakse ka Kirde-Eesti radarisse, et piirkonnas oleks võimalik edasi minna taastuvenergia lahendustega.

"Valitsuses kokku lepitud suunad on aluseks, et luua täpsemad kavad raha kasutuseks, pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning koostöös teiste ministeeriumite ja valdkondlike katusorganisatsioonidega välja töötada detailsemad toetuse jagamise tingimused," ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali.

Uue perioodi 3,4 miljardile eurole lisaks arutas valitsus ka kliima- ja energiapoliitika meetmeid ning moderniseerimisfondi Eesti osa. Mõlema rahaline maht sõltub CO2 ühikuhinnast enampakkumisel, kuid prognoosi järgi võib moderniseerimisfondist laekuda tänavu 19 ja järgmisel aastal ligikaudu 21 miljonit eurot. CO2 kvoodikauplemisest võib prognoosi järgi laekuda tänavu ca 29 miljonit eurot. 

 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: