Jürilo rääkis "Vikerhommikus", et surve tervishoiule on suur ning kuigi neljapäeval kehtima hakanud piirangud on inimesi ja ühiskonda halvavad, ei ole täna enam muid valikuid.

"Meie abi andjad on juba väga üle koormatud ja seda pikemat aega. Kui me täna midagi ei teeks, siis tuleks hakata peagi haigla uksel tegema valikuid, kes saab ravi ja kes mitte. Ja see oleks väga raske nii tervishoiutöötajatele kui ka haigestunute lähedastele."

Jürilo lisas, et kodanikena peame me kaitsema enda ja teiste tervist ning toetama meditsiinitöötajaid, kuid hästi oluline on ka see, et ametnikud oleks oma tegudes hoolivad.

"Ja seda mitte ainult sõnades, vaid et päriselt toimuks analüütilise tarkuse kasv ja kiirem tegevus. Selles osas on meil olukord hea, et seiratakse viiruse levikut ning ülikoolid teevad uuringuid. Andmeid on hästi palju, aga probleem on selles, et selle pealt tehakse olukorra ülevaateid, mitte ei looda põhjus-tagajärgede seoseid."

Ta lisas, et meie analüütiline tarkus on nõrk ja seetõttu tulebki massiohje meetmeid kasutada.

"Jääb tunne, et andmeid on lihtne peegeldada. Et räägime, mis on toimunud ja mis seire näitab. Aga miks ta seda näitab ja mida sellest järeldada saab? Kas mingid käitumismuutused ja seire tulemused on omavahel ka päriselt seotud? Neid seoseid ma ei näe. See ongi analüütiline tarkus, mida terve aasta pealt oleks võinud olla rohkem."

Samas tunnistas ta, et koroonaviiruse rahvusvaheline levik ja eelmise aasta kogemus näitab, et mingi hooajalisus viiruse levikul on.

"Aga ehk oleks võinud epidemioloogid riigi tasandil tähelepanelikumad olla, et kui detsembris-jaanuaris platoo saabus, ei oleks tohtinud end lasta uinutada. Hooajalised haigused kasvavad ka veebruaris ja märtsi alguses ja selle ohuga oleks pidanud rohkem arvestama."

Jürilo sõnul on viiruse tõkestamiseks oluline saavutada immuunsusfoon.

"Ehk seesama viiruste leviku hooajalisus on mõju avaldamas aprilli lõpus ja mais. Tegelikult on kolm olulist komponenti, mis peaks aitama meil hiliskevadeks haigestumise kõrgfooni alla saada: läbipõdenute hulk, vaktsineerimine ja hooajaline komponent."

Kas sügisel seisame uue, kolmanda laine ees, sõltub aga Jürilo hinnnagul sellest, kui palju inimesi on selleks ajaks vaktsineeritud. Selle puhul tõi ta välja vaktsiinide kättesaadavuse, aga teisalt ka vaktsineerimise sõnumite selguse.

"Hetkel peame pingutama nii üksikisikute, ametnike kui ka poliitikute tasandil. Väsimust ei tohi lasta enda sisse, sest asi võib minna hullemaks."

Poliitikuid kutsus Jürilo üles töörahule ning mitte süvendama juhtimiskriisi.

"Eesti on hetkel tervisekriisis ja seega ei tohiks ei koalitsioon ega opositsioon võimendada juhtimiskriisi. Iga inimene, olgu poliitika või üksikisiku tasandil, peaks lähtuma ennekõike riigi ja inimeste tervise huvidest. Mulle väga meeldisid mu enda laste koolidirektori sõnad, et olgem üksteise vastu lahkemad, lahkemad kui tavaliselt. Seda tahaks soovitada ka poliitikutele."