Esimene riigieksam on 19. aprillil toimuv eesti keele kirjalik eksam ning see toimub tavapärasel ajal, samuti ei muudeta eesti keel teise keelena eksamite toimumisaegu. Eksamid toimuvad hajutatult, maskide ja teisi ettevaatusabinõusid kasutades, teatas haridusministeerium.

"Eksam on üks kõige kontrollitum osa õppeprotsessist üldse, on võimalik suunata õpilasi koha peale istuma, hajutada, maske kasutada, desifitseerida," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo "Aktuaalsele kaamerale".

Riigieksamite lisaeksamite ajad on täpsustamisel, pidades silmas seda, et põhieksami ja lisaeksami vahele jääks piisav aeg ning vajadusel nähakse ette täiendav lisaeksami aeg.

Lisaks kiitis valitsus neljapäeval heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse eelnõu, mis lubab sel õppeaastal muuta eksamite toimumise aegu ning korraldada täiendavaid lisaaeksameid.

Eelnõu lubab käimasoleval õppeaastal nii põhikoolis kui gümnaasiumis numbriliste kokkuvõtvate hinnete asemel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid.

Eelnõu loob võimaluse ka selleks, et kui olukord peaks minema keerulisemaks ning viiruse levikuga seotud olukorrast tingituna tuleb kehtestada veelgi rangemaid piiranguid, mille tõttu eksameid võimalik mõistlikul ajal läbi viia, ei ole riigieksamite sooritamine sel õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise tingimus, teatas ministeerium.

Eelnõu peab heaks kiitma riigikogu.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on vaja täiendavaid lisaeksameid , et eksam ei jääks näiteks eneseisolatsiooni tõttu tegemata. "Oluline on ka, et kõikide eksamite tulemused oleks teada õigel ajal selleks, et õppijad saaksid järgmisele tasemele kandideerida, ka need, kes soovivad minna edasi välisülikoolidesse," ütles Kersna.

Kersna lisas, et tänaste teadmiste juures loodetakse, et lõpueksameid ei pea kooli lõpetamisest lahti siduma.

Kersna märkis ka, et kõigil õpilastel palutakse kahe nädala jooksul enne eksami toimumist hoida kontaktide arvu võimalikult madalal.

Direktor: ebakindlus püsib

Kuigi praegu on riigieksamite ajad paigas, võimaldab eelnõu neid vajadusel ka muuta. Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul ei anna see õpilastele ega õpetajatele kindlustunnet.

"Kõige tähtsam on see, et tehtaks otsus ära, et ei lükataks edasi, et vaatame kahe nädala pärast. Eelmisel aastal see nii oli, osadel õpilastel ärevus kasvas," rääkis Tannberg.

"Riigieksamid võiksid toimuda hiljem, siis kui on viirusolukord muutunud paremaks," lisas ta.

Annelinna gümnaasiumi abiturient Rinata Faizullovat eksamite edasi lükkumine ei häiriks.

"Minu jaoks on see ükskõik, sest ma olen valmis aprilliks ja ma olen valmis ka maiks ja ma olen valmis ka aastaks," ütles ta.

Erinevalt eelmisest kevadest riigieksami tegemine enam õpilastele vabatahtlik pole, ilma vähemalt ühe punktita gümnaasiumi ei lõpeta. Et anda kõigile võimalus eksam sooritada, lubab valitsus vajadusel ka täiendavaid järeleksameid.

Tannberg muretseb, et eksamite edasilükkumisega jääb hilja peale ka kooli lõpetamine.

"Riigieksami tulemused tuleks kindlasti lahti siduda lõpetamisest. See tähendab, et me ei pea ära ootama riigieksami tulemusi, me saame ära vormistada gümnaasiumite lõpetamise ja miks mitte need eksamid võiksid olla mais või juunis," ütles Tannberg.

Hollo sõnul ei seotud eksameid lõpetamisest lahti sellepärast, et õpilased ei loobuks eksamitest liiga kergekäeliselt. Küll aga võimaldab eelnõu seda teha ekstreemsemates oludes, näiteks kui eksami ajal on kehtestatud koolides liikumispiirang.

"See ongi meile see paindlikkus, et neid asju ümber vaadata. Ega neid kuskile juulikuusse ei lükata. Teine plaan on tõesti, et näiteks aprilli lõppu lükata siis, et nii vara kui võimalik ikkagi need eksamid ära teha," rääkis Hollo.