Birgy Lorenz: tüdrukute osalus koolide IT-tegevustes seisab mõraneval jääl

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Birgy Lorenz Autor/allikas: Erakogu

Soolise digilõhe vähendamiseks vaja koolides toetada tüdrukute suunalist IT populariseerimist ja sisulisi tegevusprogramme. Õpetajad ei julge diskrimineerimise hirmus teha eraldi tegevusi ainult tüdrukutele. Seega püütakse hoida üleval illusiooni, et kõikidel on võrdsed võimalused, samas kui tüdrukute võimalustes on sihik mööda kalibreeritud juba algklassidest alates, kirjutab Birgy Lorenz.

Tüdrukud ja IT-valdkond ei ole nagu sukk ja saabas. IT-valdkonnas on Eestis naisi keskmiselt 25 protsenti ja küberkaitses kaheksa-kümme protsenti. Võime nende osakaaludega olla küll Euroopas edukaimad, aga tegelikkuses on meil ikkagi metsik digilõhe.

Lõhe ülikooli sisseastumisel tähendab mõranemist üldhariduskoolis. Arvatud on, et IT-valdkonnas teevad noored erialavalikud põhikooli lõpus, kuid Küberolümpia projekti uuringute tulemused näitavad tumedamat pilti. Otsus, kas IT-teemad on tüdruku või ka poisi huviorbiidis, tehakse märksa varem.

TalTech uuringutööriistadeks on KüberNööpnõel 1.-6. klassis, KüberPähkel 4.-9. klassis ja KüberPuuringu talendijaht 7.-12. klassis, mis lisaks sisulisele testimisele viskab pilgu peale, mida koolides IT-õpetamisel tehakse ja kas on vahesid poiste ja tüdrukute võimaluses soo või ka rahvuse baasil.

Hetkel käivas uuringus KüberNööpnõel on õpilased teada andnud, et 71 protsenti on osalenud käesoleval aastal arvutitunnis ja 69 protsendile meeldib väga arvuti või mängukonsooliga mängida. Pilguheit vahetulemustele näitab, et tüdrukutest vastajate keskmine tulemus on õige natuke kõrgem poiste omast ja 33 protsendile vastajatest meeldib nuputada keerulisi ülesandeid ning üks kolmandik loob oma vabast ajast IT-alast sisu (veebilehti).

Neljandik tunneb huvi IT vastu sügavamalt ja kaheksa protsenti unistab osalemast suurtel võistlustel. Samas ainult kümme protsenti osaleb robootika või IT ringitunnis ning 40 protsenti ei tunne IT-vastu aga üldse huvi. 

Poiste hulgas 36 protsendile meeldib nuputada keerulisi ülesandeid, 46 protsenti loob oma vabast ajast keerulisemat IT-sisu, kolmandik tunneb sügavat huvi IT-valdkonna vastu ning ligi neljandik osaleb IT- või robootikaringis ja 14 protsenti unistab suurtel võistlustel osalemisest, kuid 27 protsenti poistest ei tunne IT-asjade vastu erilist huvi.

2020. aastal eesti ja vene noorte oskustes ja hakkama saamisel testis vahesid väga ei olnud, kui me räägime noorematest õpilastest. Kui räägime aga 4.-5. klassi õpilastest, siis hakkab selguma erinev koolikultuur ja tegevused, mida koolides tehakse, ja ka see, miks poiste ja tüdrukute tulemused testides on erinevad nii soo kui ka rahvuse põhjal.

KüberPähkel tõi välja lisaks soolisele lõhele ka piirkondlikud vahed ning vahed perede materiaalsetes võimalustes. Näiteks kaugõppes ja ka IT-õppes tuleb ette, et iseseisvaks kasutuseks kooli tehnikat ei jagata koju kätte mitte igaühele, vaid valituile.

On mõistetav, et tehnika on kallis ja vastutuse võtmine on puberteedieas lapse puhul väljakutse, kuid see loob olukorra, kus õppekavalisi eesmärke ei täideta iga õpilasega. Leidub koole, kus informaatikatund toimub ainult teatud suuna klassidele, ja selliseid, kus näiteks uusi tehnoloogiaid saavad küll kasutada nooremad õpilased, aga mitte vanemad.

Tüdrukute IT-huvi on toetatud küll arvutitunnis, aga ringitundi, IT-teema võistlusele, teabepäevadele või ka ekskursioonidele satub neid kaks kolmandikku vähem kui poisse.

Vanasõna ütleb "Seda, mida inimene õpib, seda ka teab". Kui IT-päike tüdrukute päid kooliajal ei paita, siis infoühiskonnas naistel edasises täiskasvanu elus jäävad rollid on pigem sotsiaalsed kui tehnilised. Valikuvõimalus oma karjääri üle IT-sektorisse sisenemisel otsustada, kitseneb iga klassiga, gümnaasiumi lõpuks on see juba üsna madal.

KüberPuuringu talendijaht andis sügavama ülevaate, et poiste enesehinnang ja arusaam oma oskustest on tüdrukutest kolmandiku võrra kõrgem, samamoodi panustavad IT-teemade selgeks tegemisse tüdrukud üle 50 protsendi ka ise vähem kui poisid.

Kas sinu elu on IT-ga seotud ja huvi, kas soovid lahendada enda ja infoühiskonna keerulisi tehnilisi probleeme, on võtmeküsimused, miks meil ei ole praegu ja ka tulevikus oodata naiste osakaalu kasvu IT-s.

Murekohaks on seegi, et koolides ei julge õpetajad teha eraldi tegevusi ainult tüdrukutele, sest seda võidakse samamoodi pidada diskrimineerimiseks. Seega püütakse hoida üleval illusiooni, et kõigil on võrdsed võimalused, samal ajal kui tüdrukute võimalustes on sihik mööda kalibreeritud juba algklassidest alates.

Kui tüdruk tuleb oma huvist või vanemate nõudel põhikooli astmes kohale IT-ringi teabepäevale, siis on ta põhikoolis vähemuses, sisseelamiseks ei anta palju aega. See tekitab tunde, et ollakse lootusetult juba maha jäänud ja eduvõimalus on väike, halvemal juhul saadakse elamus, et "naised polegi IT-sse oodatud või nad sinna lihtsalt ei sobi".

Uuringute põhjal annan soovituse, et soolise digilõhe vähendamiseks on vaja eraldi toetada nii populariseerimise kui ka sisulisi tegevusprogramme hiljemalt alates neljandast klassist.

Mida varem sellega alustatakse, seda parem, sest ilmselgelt on seitsmendas klassis juba maha tõmmatud jooned, mille mahapesemine ei ole igaühele enam nii lihtne kui näiteks algklassides. Suunda näitavad algatused DigiGirls ja Unicorn Squad, kuid praegu on see veel vaikse pinnavirvenduse tasemel. Käes on aeg võtta ette jõulisemad riiklikud sammud ja diginõelumine igas koolis.

Igaühel on võimalus kaasa mõelda, mida on võimalik teha, et igal väikesel ja suurel tüdrukul oleks võimalus IT-maailmas täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks areneda ja sellest ka hiljem osa võtta, karjääri teha. Loetletud uuringute tulemused on kättesaadavad leheküljel www.kyberpahkel.ee


Viited

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: