Olen guatemaalalane, kes on Eestis juured alla ajanud. Armastan sauna, unistan üksildasest suvilast looduse rüpes ja olen harva liikvel ilma oma Värska vee pudelita. Eesti nutikas poliitika on võimaldanud mul siin õppida ja ehitada üles kiiresti kasvav globaalse haardega ettevõte. Ma ei pea seda keskkonda enesestmõistetavaks ja püüan selle edendamisele kaasa aidata nii palju kui võimalik.

Eesti poliitilised otsused ja investeeringud on viimasel kümnendil siia meelitanud palju välistalente, -üliõpilasi ja -ettevõtjaid. Ligi veerand IT-töötajatest Eestis on välismaalased ja viimase viie aasta jooksul on Eestisse kolijate arv ületanud lahkujate arvu.

Minust sai üks neist uutest tulijatest, kui astusin 2010. aastal Tartu Ülikooli magistrantuuri. Kui sain vanalt sõbralt kutse tulla idufirma tehniliseks kaasasutajaks, kolisin New Yorki, aga selleks ajaks olin juba piisavalt näinud, et teada: varem või hiljem tulen Eestisse tagasi. New Yorgis veedetud aja jooksul hakkasime Dan Michaeli ja Justin DiPietroga edasi arendama ideed, millest sai Glia (endine SaleMove).

Kui oli aeg hakata tiimi ehitama, läks mu mõte kohe Eesti maailmaklassist IT-kogukonnale ja andekatele inimestele, kellega koos mul oli au õppida. Uskusime kaasasutajatega, et võime selles õitsele puhkevas ökosüsteemis midagi suurepärast ehitada.

Mõeldud – tehtud. Kolisin tagasi Tartusse ja seal alustasime oma tiimi ja toote ülesehitamist. See osutus otsuseks, mis on kujundanud tugevalt Glia identiteeti ja pannud aluse edule, mida meil on õnn kogeda.

Nüüdseks oleme Eesti IT-talentide kvaliteedi toel üles ehitanud eduka tarkvaraettevõtte ja jõudsime hiljuti Eesti kõige väärtuslikumate IT-firmade edetabeli esiotsa. Meie Tallinna ja Tartu kontorid (peakorteri jätsime New Yorki) kasvavad kiiresti ning oleme värvanud palju erakordseid inimesi, kellest üle poole on eestlased.

Me oleme heas seltskonnas. Eestisse rajatavate edukate idufirmade kontsentratsioon on lihtsalt hämmastav.

Just laienev idu- ja tehnoloogiasektor on üks suur põhjus, miks Eesti on suutnud oma rahvaarvu säilitada. See aitab meie väiksel riigil n-ö kõrgemas kaalukategoorias võistelda. Eesti Asutajate Seltsi andmetel on startup-sektor viimase viie aastaga kasvanud 30 protsenti aastas. 2020. aastal tegid meie idufirmad kokku miljard eurot käivet.

Sektori teeb ainulaadseks see, kui palju lisaväärtust loob suhteliselt väike hulk töökohti. 6300 töötajat, ehk üks protsent kogu riigi töötajaskonnast, toodab juba praegu kaks-kolm protsenti Eesti majandusest. Sel aastal on Eesti idufirmad juba maksnud 90 miljonit eurot tööjõumakse, mis on 24 protsenti rohkem kui samal ajal 2020. aastal.

Startup-kogukond usub, et see kõik on alles algus ja palju potentsiaali on veel kasutamata. Selleks on üles ehitatud robustsed tugisüsteemid, mis võimaldavad võimalikult paljudel inimestel arendada ideid, mis kasvavad maailma Boltideks, Wise'ideks ja Gliadeks.

Kõige selle toetamiseks vajab Eesti aga juba lähiaastatel ligikaudu 7000 IT-töötajat ja 2030. aastaks loob sektori kasv hinnanguliselt 50 000 töökohta.

Konks on muidugi selles, et viie aasta pärast olevat Eestis ligikaudu 32 000 tööealist inimest vähem. Kuidas me siis peaksime neid töökohti täitma?

Kindel on, et suur osa nendest inimestest tuleb ka edaspidi välismaalt. Kuid me ei saa aeglustada või isegi jätkata praeguses tempos kohalike IT-spetsialistide koolitamist. Peame hoogu juurde panema.

Eesti haridussüsteem, mida tänu kõrgetele kohtadele PISA edetabelites peetakse maailma üheks parimaks, lööb laineid. Õpilased saavutavad ülemaailmsel tasemel häid tulemusi, kõrgharidus on juba praegu lihtsalt kättesaadav. See kõik on väga hea, kuid sellest ei piisa.

Rohkem Eesti inimesi vajavad ligipääsu kõrgetasemelisele IT-haridusele. Ja mitte ainult Tallinnas ja Tartus, kus idufirmasid ja nendega seotud töökohti tärkab juba praegu nagu kukeseeni su lemmikus seenekohas.

Kõrgetasemelise IT-hariduse viimine igasse Eesti nurka avab eestimaalastele perspektiivikaid töökohti ja karjäärivõimalusi. See aga nõuab investeeringuid.

Hea uudis on see, et probleemi lahendamiseks on tekkimas põnevaid programme. Ida-Virumaal alustas kood/Jõhvi hiljuti oma missiooni koolitada igal aastal 200 uut IT-spetsialisti. HK Unicorn Squad julgustab tüdrukuid valima IT-valdkonda, mis pole traditsiooniliselt olnud nende suhtes kuigi sõbralik.

Sellised ettevõtmised on suurepärane algus ja seepärast olen koos oma ettevõttega nende uhke ja entusiastlik toetaja. Nende programmide õnnestumiseks ja haardeulatuse suurendamiseks on aga vaja ka sügavamaid muutusi ühiskonnas.

Anita Algus kirjutas hiljuti põhjalikult sellest, kuidas meie haridussüsteem ei julgusta lapsi (eriti tüdrukuid) tegema IT-karjääri. Ta soovitab tungivalt rohkem mõelda sellele, kui varases eas tekivad lastel huvid ning kuidas neid huvisid elus hoida ja süvendada. 

Eesti on endale kujundanud tugeva digiriigi maine. Kõik minu täiskasvanud tuttavad on siin sündiva tehnoloogia ja innovatsiooni üle põnevil. Nüüd on aeg ka lastes ja noortes rohkem samaväärset elevust tekitada.

Meie riigi edulugu ei ole juhus. Arukad otsused üliõpilaste, ettevõtjate ja oskuslike talentide toetamisel on end õigustanud, kuid oleks viga loorberitele puhkama jääda. Ressursside suunamine kõrgetasemelisse IT-haridusse on Eesti edasise edu võtmeks.

Olen üle kümne aasta Eesti tormilisest arengust osa saanud. Ootan põnevusega, mida saame veel teha, et see tähelend jätkuks.