Pöördumises rahvastikuminister Riina Solmani poole kirjutavad keeleteadlased, et praeguse kava järgi oleks rahvaloenduse ankeedis küsimus, kus tuleb märkida kõik keeled, mida inimene oskab, sh emakeel. Eraldi küsimust, millest selguks, kas inimesel on üks või kaks emakeelt, kavas ei ole.

Teadlased toovad välja, et emakeele küsimus on rahvaloendustel omaette küsimusena olnud järjepidevalt alates 1959. aastast.

"Kõikse küsitluse teel saadud emakeele andmed võimaldavad näha, mis ulatuses toimuvad Eestis keelemuutused seetõttu, et väiksemate keelte kõnelejad muudavad aja jooksul oma emakeele määratlust suuremate keelte kasuks. Rahvaloenduse kõiksel küsitlusel kogutud keeleandmed on õigupoolest ainus allikas, mis võimaldab tuvastada selliseid nihkeid," seisab pöördumises.

Lisaks on teadlaste sõnul selle teabe alusel hinnata eesti keele arengukava aastateks 2021-2035. Emakeele märkimine aitab paremini ka määrata rahastamist keele- ja hariduspoliitika valdkondadesse.

Küsitluses võiks saada märkida kaks emakeelt

Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Jüri Viikberg ütles ERR-ile, et küsitluses on ette nähtud küsimused erinevate keelte ja ka murdekeelte kohta, kuid emakeel on sulandunud üldise keeleoskuse osaks.

"Emakeel on ikkagi üks tähtsamaid tunnuseid, mille järgi inimesed end identifitseerivad, eriti Eestis," tõi Viikberg välja küsimuse olulisust.

Viikberg sõnas, et küsimust on vaja küsida, et saaks teha täpset võrdlust varasemate aastate andmetega, lisaks saab selle kaudu ka teavet viimaste aastate sisserändajate kohta.

"Riigil on vaja täpseid andmeid nii riigikeele kui teiste keelte valdajate kohta. Kui me räägime lõimumisest siin Eestis, siis tuleb jälgida, kas integratsioon toimub eesti või vene identiteedi suunas," selgitas Viikberg.

Viikberg täpsustas, et tegelikkuses tulekski ankeeti lisada üks küsimus.

"Praeguseks täienduseks võiks olla see, et ei küsita ainult ühte emakeelt /---/ vaid, mis on teie emakeel või kaldkriips emakeeled," lisas ta.

Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Keele Instituudi juht dr Arvi Tavast, keelenõukogu juht professor Birute Klaas-Lang, rakenduslingvistika ühingu esindaja dr Margit Langemets, Emakeele Seltsi professor Helle Metslang, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi professor Reili Argus, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituudi professor Karl Pajusalu ja Rainer Kuuba Võru Instituudist.

Statistikaameti sõnul saadakse emakeele statistika siiski kätte

Statistikaameti rahvastikuloenduse projektijuht Svetlana Raudonen ütles ERR-ile, et praegu on küsitluses võimalik märkida kõik keeled, mida inimene räägib.

"Küsimustiku veebliahendus on meil disainitud nii, et juhul, kui inimene vastab, et ta ostab eesti keelt, siis me kuvame talle ette murret puudutavad küsimused /---/. Me saame emakeele sealt kätte ja kui emakeel on eesti keel, siis me küsime järgmise küsimuse murrete kohta," selgitas Raudonen.

Raudonen sõnas, et rahvaloendus tehakse registripõhiselt ja juba praegu on selle kaudu teada 92 protsendi Eestis elavate inimeste emakeel.

Ta lisas, et andmetes alakatvust kindlasti ei teki ja puuduolev teave saadakse kätte küsitluse teel.

"Loenduse põhiprintsiip on küsida ja loetleda inimesi, kes on Eesti residendid /---/, ajutised elanikud ei satu tegelikult meie huviorbiiti," ütles projektijuht ja täpsustas, et arvestatakse neid, kes elavad Eestis kauem kui 12 kuud.

Keeleteadlaste mõte panna valikusse kaks emakeelt, vajaks Raudoneni arvates natuke ümbersõnastamist. "Seda küsimust tasub täpsustada, kas keeleteadlased mõtlesid mitme emakeele all hoopis kodukeelt," lisas ta.

Lisaks on statistikaametil veel küsimuse all, kas loendust tehakse kõiksena või valimipõhiselt, kuid Raduonen sõnas, et selle üle otsustamiseks on vaja teada riigieelarvest saadavat täpset eraldist.