"Tühistage lumi ja tühistage koroona" ehk kust pärineb nn cancel culture

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tänavakunstniku Banksy teos tühistamiskultuurist Bostonis. Autor/allikas: Chris Devers/Flickr

Nii USA, Eesti kui ka rahvusvahelises sotsiaalmeedias on leida ühe rohkem cancel culture'i ehk nn tühistamiskultuuri ilminguid. See, et kedagi tühistatakse, cancel'datakse või "bännitakse" pole ühiskondlikus vaates aga mitte midagi uut.

Kõige lihtsam viis tühistamiskultuuri märgata on sellele omaste fraaside kaudu, kui keegi teeb ettepaneku kedagi tühistada või cancel'dada. Teadlaste hinnangul on need väljendid Eestis saanud juba käibefraasideks.

Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel, kes tegeleb ise tühistamiskultuuri uurimisega, ütles ERR-ile, et kui vaadata nähtust juuretasandil, siis on sisuliselt tegemist sotsiaalse sanktsioneerimisega.

"Inimesed annavad ühel või teisel moel oma kaaskondlastele märku, et teatud asjad on aktsepteeritavad ja teised mitte," ütles Murumaa-Mengel.

Seesugune käitumine on pidevalt ühiskonnas levinud olnud, nii Eestis kui ka mujal. Sotsiaalmeedia võidukäik on seda Murumaa-Mengeli sõnul kohati küll võimendanud ning inimesed on seda altid ka rohkem märkama.

Ta selgitas, et kui mõnele nähtusele tekib kindel termin, osatakse seda ka rohkem tähele panna, täpselt sama on toimunud tühistamiskultuuri puhul.

"Üks asi, mis on tegelikult mulle silma torganud, on see, mis toimub Eesti Twitteri-sfääris /---/. Mind üllatas see, kui kiiresti muudeti korduvaks meemistatud lauseks "tühistame selle ja tühistame teise", see võeti hästi kiiresti omaks ja nüüd see näib käibefraasina kasutusel olevat," lisas lektor.

Tühistamine võib olla nii leebe kui ka agressiivne

Kedagi tühistatakse vahel niisama lõbu pärast, kuid ka eesmärgil reaalset sotsiaalset muutust eest vedada, selgitas Murumaa-Mengel.

Tema sõnul on kahte liiki tühistamist, üks on oma sisult lihtsam, kus antakse märku, et inimene on eksinud ja palutakse, et ta enam nii ei teeks. Teine on aga märksa agressiivsem, kus mõne normi vastu eksinud inimest üritatakse ühiskonnast välja tõrjuda.

Folklorist Marju Kõivupuu selgitas ERR-ile, et kogukondades põlvkondade jooksul väljakujunenud käitumisreegliteta ei saaks toimida ükski ühiskond. Ta täpsustas, et hukkamõistva pilgu osaks satuvadki need, kes mingist normist üle astuvad.

"Aga agressiivsemad tühistamiskultuuri vormid, /---/ on tõesti seotud ka väljatõrjumisega, "ärapanemisega", kus kellegi elu mingil põhjusel tehakse piltlikult öeldes põrguks või vähemalt igakülgselt ebameeldivaks. Puudutagu see siis kõrgklassi elu, võtame näiteks selle, mis toimub praegu Briti kuningakojas, või n-ö tavalisi inimesi," ütles Kõivupuu.

Erinevad tühistamiskultuuri teemaviited Twitteris. Autor/allikas: Kuvatõmmis/ERR.

Sotsiaalmeedia annab vaikijatele võimaluse rääkida

Tühistamiskultuuri seostatakse aga ennekõike sotsiaalmeediaga. Seda nähtub nii Facebookis, Twitteris, Instagramis kui ka noorte seas populaarsust koguvas TikTokis.

"Praegu on näha, et väga suur osa nendest pingetest ja kokkupõrgetest on tekkinud seetõttu, et väga suure osa vaikijate hääled on saanud mikrofoni, kõlaruumi. See ei ole mugav, sest see näitab inimestele peeglina ette, et nad on mingist asjast väga kaua aega valesti aru saanud," ütles Murumaa-Mengel.

Ta tõi näitena pärast vabariigi aastapäeva kontserti aktuaalseks saanud kurtide kogukonna murekohad.

"On tekkinud arutelud, et kurtide kogukonnast ongi aastaid üle sõidetud. Uue meedia kaudu on saanud nende palved kättesaadavaks. See ei ole aga alati mugav jutuajamine, kui keegi on eluaeg käitunud nii, et see teeb näiteks miljonile inimesele haiget," lisas Murumaa-Mengel.

Eestis on proovitud tühistada nii üksikisikuid kui ka firmasid

Vandeadvokaat Karmen Turk selgitas ERR-ile, et erinevad tühistamiskultuuri juhtumeid on Eestis olnud palju, tuntud näited on tema sõnul Aivar Mäe ja Alari Kivisaare juhtumid ning ka praegu aktuaalne Getulio Aurelio Fredo juhtum. Osa seesugustest kaasustest on Eestis jõudnud ka kohtusse, lisas Turk.

"Eestis on kohtuasju, mis on lõppenud nii sellega, et sotsiaalmeedia platvormidel kohustubki algne ütleja kõigi enda avalduste juures avaldama ka ümberlükkamise, kui sellega, et kohus tunnistab inimese õigust arvata ja seda ka avalikult," sõnas ta.

Ta lisas, et Euroopa Liidu kohus on leidnud, kui kohtuotsus kohustab eemaldama teatud postitust, siis võib sotsiaalmeedia platvormile esitada nõude ka sellega seotud jagamiste eemaldamiseks. "Seda oleme edukalt ka platvormilt taotlenud," lisas advokaat.

Tema sõnul on Eestis lisaks inimeste vastu olnud ka firmadele suunatud tühistamisi.

"Nn tühistamiskultuuri osaliseks on langenud organisatsioon ja pea kohal kõrguv kirves, et tarbijad hääletavad jalgadega – olgu selleks Talleggi tibude juhtum või kanamunade kampaaniad ketipoodide vastu," lisas Turk.

Tühistamine võib riivata inimõigusi

"Pahatahtlik ja valeväidetel põhinev #metoo-laadne algatus või brändi kahjustamine on selle adressaadile kahjustav ning traumaatiline. Minu õigus öelda on alati võrdne teise inimese õigusega olla "üksi" ja privaatselt. Õigusriigis on lahenduseks kohus, kelle ülesandeks on tuua õigusrahu," sõnas Turk.

Ta lisas, et õige ja tõene algatus võib aidata saavutada õiglust või positiivset muutust, nii Eestis kui ka mujal on seesugused juhtumid tihti seotud ühiskondlikke dogmade ja tabudega.

"Nendest avalik rääkimine laiemas pildis kindlasti aitab meil inimeste ja kogukonnana areneda ja kasvada. Mõnikord suunas, kuhu tahame jõuda ja mõnikord ka vales suunas. Näiteks võib tuua nn tühistamiskultuuri ohvritest brändid Uncle Ben's või Dumbo multikas, mis viimistleb ilmselt poliitilist korrektsust tasemeni, milles võib kahelda," sõnas advokaat.

Tihti tulenevad internetis levima läinud etteheited Turki sõnul aga moraalsest tõekspidamisest, kuid nendega ei saa tema sõnul siiski lahendada keerulisi sotsiaalpoliitilisi küsimusi.

"Tühistamiskultuuri üheks osaks on ka see, et raskendatakse vastuargumentide esiletoomist. Debati puudumine on aga iseeneses ohuks demokraatiale ja inimõigusi austavale ühiskonnale," lisas Turk.

Tema sõnul on tühistamise puhul aga ohtlik vihakõnega paralleele tõmmata.

"Vihakõne ei ole midagi, mis saab olla suunatud ühe inimese vastu seoses tema väidetavate tegudega. Vihakõne eeldab gruppi ja konkreetse grupitunnuse põhjal tehtud üleskutset vägivallale kellegi tervise või elu vastu. Kõik muu, sealhulgas nn tühistamiskultuur, on tsiviilõiguslik küsimus," selgitas ta.

Eesti ja USA cancel culture ei ole oma sisult päris samad asjad

Murumaa-Mengel selgitas, et tühistamiskultuur erineb ka riigiti.

"Eestis kipub olema üsna homogeenne rahvastik, siin elavad inimesed, kes on ühetaolised. Ma tahaks seda mõelda, et meil mõnedki sotsiaalsed probleemid ei ole nii teravad," sõnas Murumaa-Mengel.

Ta selgitas, et keeleteadlased on varem oma tähelepanu juhtinud, et eestlased on näiteks tsensuurist rääkides palju ettevaatlikumad, sest sel sõnal on ajalooline kaastähendus.

"Kui Eestis rääkida cancel'damisest ja tsensuurist, siis see kõlistab hoopis testisuguseid hingekeeli kui rääkida sarnastest asjadest USA-s," lisas ta.

Sellega on nõus ka Kõivupuu, kes ütles, et kultuurikatkestused ja nn tühistamine käivadki kogu aeg käsikäes.

"Tuleb uus võim, keelab midagi ära, näiteks ära mine kirikusse, ära pea jõule. Või nimetab midagi ümber, näiteks tänavaid ja koole või siis likvideerib ausambad ja kalmistud kui kultuurimälu kandjad. Paneb nende asemele uued, kalmistutest saavad lõbustuspargid jne. Siis tuleb järgmine võim ja püüab omakorda taastada situatsiooni enne viimast pööret," selgitas Kõivupuu eestlastel lasuvat taaka.

Samas leidis Kõivupuu, et ühiskond on maailmas suuresti heterogeenne. "Pigem on minu meelest see teemaks, et meie maailm on hästi heterogeenne, killustatud, erinevaid arvmusi ja seisukohti on väga palju. Need võistlevad omavahel tõemonopoli pärast ja sageli väga veriselt," lisas ta.

Ta tõi välja, et ühiskondlike erinevuste vahel on siiski vaja leida tasakaal.

"Siin ongi minu meelest keeruliselt ületatav vastuolu – piirideta maailmas kaob inimesel pind jalge alt, aga liigselt piiratud ühiskond on teadagi teine kõigiti ebasoovitav äärmus. Et kuidas seda tasakaalu hoida," arutles teadlane.

Omavahel põrkavad kokku ka eri põlvkonnad ja nende tõekspidamised

Nii Kõivupuu kui Murumaa-Mengel toovad välja ka põlvkondade vahelisi erinevusi. See, mis vanemate inimeste jaoks võib olla tabu, on noorte jaoks arusaamatu ja ka vastupidi. See võib omakorda aga tühistamiskultuuri võimendada.

"Erinevad uuringud arutlevad selle üle kust läheb piir. Üks asi on kedagi kritiseerida, teine asi on avaldada tema isikuandmeid, viia online'ist asi füüsilisse maailma üle. Suur osa sellest sotsiaalse muutuse loomise kriitikast pärineb ka järjekordsest generatsioonide vahelisest normide põrkumisest," lisas Murumaa Mengel.

Samas tõdes ta, et põlvkonnad on ikka ja alati erinenud ning ka selles nähtuses ei ole midagi uut.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: