Samost ja Sildam: hariduslünga täitmiseks peab panustama kogu ühiskond
Koroonakriisi tõttu koolide sulgemisega laste hariduses tekkiva lünga täitmiseks peab panustama kogu ühiskond, leidsid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam pühapäeval omanimelises Vikerraadio saates.
"See on meie kõigi ühine vastutus, et kui me oleme otsustanud ühiselt, demokraatliku otsustusprotsessi tulemusel, viirusega võitlemise nimel laste haridusest tüki ära võtta, siis me samamoodi vastutame selle eest, kuidas see tükk tagasi panna," ütles Samost.
Tema hinnangul meenutab praegune olukord mõneti omaaegset valitsuse otsust peatada majanduskriisi tõttu riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis pärast siiski kompenseeriti. "Raha on lihtne tagasi panna, aga kuidas panna kasvavate laste ellu tagasi saamatajäänud haridust – see on hoopis keerulisem," rääkis Samost.
Sildam lisas, et saamatajäänud teadmiste kõrval on oluline ka see, et kuidas taastada laste õppimisharjumused, motivatsioon ja soov üldse koolis käia, kui nad on näinud, et saab ka hoopis teistmoodi.
Ka Samost tõdes, et veel pole teada, millise augu 2021. aasta Eesti noorte inimeste teadmistesse ja haridusteesse jätab ning samuti on keeruline öelda, kuidas seda täita. Ka kooliaasta pikendamine suvevaheaja arvel ei pruugi olla hea lahendus, leidis ta: "Kõige õnnetum ongi see, et väga paljud lapsed on distantsõppest ka oluliselt rohkem väsinud, kui nad oleksid tavalisest klassiõppest. Selles mõttes ei pruugi koolivaheaja lühendamine anda seda tulemust, mida ootame."
"Siin on suur väljakutse haridusministeeriumile, koolidele ja Eesti haridussüsteemile tervikuna, aga kuidagi peab sellesse laiemalt panustama kogu ühiskond. Mil viisil, on täna väga raske öelda, aga kindlasti ei tohiks nii olla, et hakkame kümne aasta pärast rääkima: "Ah, see on see põlvkond, kellel 2020-2021 kaks aastat kooli vahele jäi, arusaadav, mis teha..." See oleks kõige õnnetum stsenaarium," ütles Samost.
Sildami sõnul on sümpaatne haridus- ja teadusministri vahendatud info tugiisikutest, psühholoogidest, järeleaitamistundidest, mida ministeerium pakub. "Saan aru, et üritatakse ilmselgelt seda lünka tasandada, ehkki täielikult ei ole see võimalik," märkis Sildam.
"Kõige lihtsam põhimõte võimalikult väikseks kahjuks oleks see, et esimesel võimalusel koolid lahti teha. Nii pea, kui meil tekib selleks võimalus, tuleb lapsed kooli saata," rõhutas Samost selle teema lõpetuseks.
Lisaks käitlesid Sildam ja Samost oma saates ka koroonaviiruse leviku ja vaktsineerimise olukorda Eestis ning valitsuse plaane lisaeelarvega.
Toimetaja: Mait Ots