"Oluline on, et nakatumiskordaja läheks alla ühe. Tõenäoliselt me seda kuu ajaga ei saavuta. Aga eileõhtused otsused on tehtud kuuajase vaatega. Nii et tänaste teadmiste juures on koolid distantsõppel kuni 12. aprillini. Siis vaatame need otsused üle," rääkis Kersna teisipäeval "Vikerhommikus".

"Kui numbrid on läinud alla, siis saame teha leevendusi, aga tõenäoliselt mitte kohe täies ulatuses, vaid etapiliselt," lisas minister. Korraga kõiki lapsi kindlasti kooli ei lubata, sest siis võib nakatumiskordaja taas järsult tõusta nagu on varem juhtunud, rõhutas Kersna.

"Minu meelest ongi väga suur probleem, et me ei ole tegelenud siiani - aasta aega oleme selle viirusega koos elanud - süsteemselt sellega, kuidas muuta koolikeskkond viirusele ebameeldivamaks paigaks," kritiseeris minister eelmist valitsust.

Kersna sõnul kohtub ta teisipäeval koolipidajate ja koolijuhtidega ning teadlastega, et panna plaan paika, kuidas koolidega edasi minna: "Milline on nende ventilatsioon, milliseid teisi ohutusmeetmeid me saame kasutada, näiteks kiirtestide kasutamist. Seda kõike oleks võinud teha ka eelmise aasta suvel. Aga kevadel ja suvel, enne uue õppeaasta algust, me kindlasti tegeleme sellega."

Kersna rõhutas, et valitsus ei saatnud oma esmaspäeva õhtul tehtud otsustega mitte ainult koole distantsõppele, aga tegi laiemalt suuri piiranguid ning see on põhjendatud koroonaviiruse leviku kiirenemisega.

"Eile ütles ka teadusnõukoda, et levivad koroonaviiruse uued tüved, mis levivadki kiiremini kui tavaline koroona. Koroona levik on juba noorte seas väga kõrge, aga nüüd on ka väikelaste hulgas nakatumismäär tõusnud. Siiski tuleb öelda, et kõige rohkem on viiruse levik tõusnud 30-65-aastaste seas ja nende liikumist tuleb kõige rohkem piirata," ütles haridus- ja teadusminister.

Kersna rääkis ka sellest, et ministeeriumis on koostatud kolmeaastane strateegia kriisist väljatulekuks ning see sisaldab mitmesuguseid lühi- ja pikaajalisi kursusi õpilastele. Lisaks on kavas koolituspaketid õpetajatele.

Juba alates kolmapäevast saab hakata haridus- ja noorteameti kodulehel registreerima põhikooli- ja gümnaasiumi lõpuklassi õpilastele mõeldud kursustele, mis on koostatud ühiselt Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooliga.

Küsimusele suvevaheajast vastas Kersna: "Ma arvan, et see algab nii nagu alati alanud."

Minister rõhutas, et distantsõpe ei tähenda, et lapsed ei saa haridust. "Distantsõpe on õpe, see on juhendatud õpe kooli poolt. See on avalikkuses väärarusaam, et distantsõppel õpet ei toimu. Meie õpetajad on hästi ettevalmistatud ja teevad head tööd. Loomulikult osadele lastele see hästi ei sobi, aga õpe toimub! Meenutan ka lapsevanematele, et õpetamise ja juhendamise kohustus on koolil, kui jääte hätta, siis rääkige murest õpetajaga," ütles minister.