Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja Jeruusalemma linnapea Moshe Leon lõid nädala eest kohvikus kaamerate ees kohvikruuse kokku ja sõid focacciat. "Me peame veel end kontrollima, kandma maski ja hoidma vahet, aga me oleme sellest välja tulemas. Me peame veel mõned sajad tuhanded inimesed vaktsineerima, eelkõige 50-aastased, ja me tuleme esimesest faasist välja. Me ei ole veel sellega ühel pool, aga me jõuame selleni," ütles Netanyahu.

Tõepoolest on rahvas saanud tänu kiirele vaktsineerimisele ja haigusjuhtumite vähenemisele viimastel nädalatel väljas käia, rõõmu tunda ja pidutseda rohkem kui paljudel varasematel kuudel. Lapsed on taas kooli läinud, avatud on poed ja restoranid ning kultuuri- ja spordiasutused. Iisraelist on kujunemas justkui maailma katselabor ja teenäitaja pandeemiast väljatulemisel.

Ühiskonna avamise võtmeks on saanud roheline pass ehk vaktsiinipass kas paberina taskus või tunnistusena mobiilirakenduses. Seda on vaja restorani või kontserdile pääsemiseks, aga seda võib olla vaja ka tööle minemiseks, nagu on näiteks õpetajatel.

Ühiskonna justkui kaheks löömisel on mõistagi nii pooldajaid kui ka vastaseid. Iisraelis elav ja Eesti saatkonnas sekretärina töötav Irina Miller näeb rohelises passis positiivset võimalust ja kavatseb seda peagi kasutada koos lastelastega muuseumisse minekuks.

"Need inimesed, kes on vaktsineerimise vastu, ja neid on ka päris palju, ja need inimesed, kes on seda teinud, ma arvan, et nende eluolud väga muutuvad. Muidugi on keelatud küsida, kas sa vaktsineerisid ennast. Seda küsida ei tohi ühest küljest, aga teisest küljest see, kellel seda passi ei ole, peab tegema näiteks kaks korda nädalas testi, et näiteks õpetada oma õpilasi koolis, või ta peab testima ennast teistes kohtades, et sinna kuidagi sisse saada või seda kasutada. Jah, meie elu on selle pandeemiaga väga muutunud," räägib Miller.

"Või võtame vanadekodud. Vanadekodud on Iisraelis väga levinud koht, kus vanemad inimesed veedavad oma viimaseid kuldseid aastaid nagu me siin neid nimetame. Vanadekodud on väga kinnised organisatsioonid praegu. Mul on sõbranna, kes seal töötab, ta juhib seal käsitööringi. Enne vaktsineerimist ta pidi kaks korda nädalas tegema seda suhteliselt tülikat protseduuri. Nüüd on tal olemas roheline pass ja arvatavasti on tal olemas juba ka kõik need antikehad, mis hoiavad teda ja ümbruskonda. Nii et mina näen selles väga palju positiivset," ütleb Irina Miller.

Vaktsiinid toimivad

Iisraeli üheksa miljoniga elanikust on vähemalt esimese vaktsiinidoosi kätte saanud 55 protsenti elanikest. Iisrael ja ravimihiid Pfizer on juba mitmes analüüsis andnud teada väga headest tulemustest. Eelmisel nädalal kinnitas Pfizer, et nende vaktsiin on 97 protsenti tõhus haigustunnustega juhtumite ärahoidmisel ja 94 protsenti tõhus asümptomaatiliste juhtumite ärahoidmisel. See on veel eelretsenseerimata analüüs, varem avaldatud teadusartiklites on haigustunnustega juhtumite ärahoidmise tõenäosuseks hinnatud 94 protsenti.

Iisraeli Bar-Ilani ülikooli professor ning immunoteraapia labori juhataja Cyrille Cohen kuulub koroonavaktsiinide kliiniliste uuringute riiklikku nõuandvasse komisjoni. Tema ütleb Eesti Rahvusringhäälingule, et kõige olulisem on olnud raskete haigusjuhtude ja surmade vähenemine. "Need on suurepärased tulemused ja näitavad selgelt, et vaktsineerimine toimib ja toimib suurepäraselt. Me oleme selle üle väga rõõmsad," ütleb Cohen.

Jätkuvalt on aga küsimärk, mil määral vaktsineerimine pärsib viiruse edasikandmist. "Me teame, et vaktsiin võib haiguse levikut aeglustada, aga selle põhjal, mida me praegu teame, ei välista see viiruse saamist ja edasi andmist. Vaktsiin vähendab raskete juhtumite hulka, suremust ja haiglajuhtumeid. Selline on meie lähenemine praegu. Sellepärast me arvame, et me võime taasavada oma majanduse, oma koolid ja kõik muu. Lõppude lõpuks, kui viirus ringleb ühiskonnas, aga ei ohusta seda, siis see on okei. See ei tähenda, et me oleksime sellega ühel pool. Me jookseme endiselt maratoni. Endiselt on mutatsioonid, mis võivad meid rünnata ja on palju põhjuseid, miks asjad võivad vales suunas liikuda, aga praegu valitseb Iisraelis optimism," räägib Cohen.

Optimism on siiski ettevaatlik ja Cohen tunnistab, et turvaliselt saab end tunda alles siis, kui kogu maailm vaktsiinide kaitse alla saab. "See ei ole kuue kuu, vaid mõne aasta küsimus, see võtab üks-kaks-kolm aastat, kuni me suudame globaalselt seda pandeemiat kontrollida. Iisraeli tasemel on meil asjad praegu okei, me võime kahe-kolme kuu pärast uuesti rääkida, kuidas meil läheb," ütleb Cohen.

Cyrille Coheni sõnul on eduka ja kiire vaktsineerimise retsept Iisraelis olnud kõigepealt kiired vaktsiiniostud, seejärel tõhus logistika, haigekassad ja digisüsteemid ning lõpuks inimesed, kes selle kampaaniaga kaasa tulid. Iisrael seadis kiiruse eesmärgiks, olles valmis vaktsiini eest teistest rohkem maksma ja ravimifirmaga tulemuste kohta infot jagama.

Cohen andmete jagamises ravimihiiuga probleeme ei näe. "Ma olen sündinud Prantsusmaal ja annan pea iga päev intervjuusid Prantsuse meediale ja alguses nad küsisid, et aga te jagate oma andmeid ravimitööstusega. Ma ütlen teile ausalt, mind ei huvita, meid ei huvita. Missugused andmed need on? See on anonüümne info. Seal ei ole kirjas, et professor Cyrille Cohen on 45-aastane ja tal on veidi kolesterooli. See ei ole ju nii. Seal on vanus ja teatud terviseseisundi info, aga seal ei ole sina oma nimega. Ja me elame ajal, mil igaüks jagab oma andmeid Facebookis, Instagramis ja kus iganes. Kuulge, sa võid seda teha oma tervise hüvanguks. Me jagame neid andmeid Pfizeriga, aga ka WHO-ga ja teiste riikidega. Me jagame oma kogemust. Kui see aitab elusid päästa, siis siin ei ole mingit küsimust."

Vaktsineerimise rahvas

Rahva valmisolek kiire vaktsineerimisega kaasa minna on olnud isegi üllatav. "Arvamusküsitlused näitasid, et 40 protsenti iisraellastest kahtlevad ja nad ei lähe end süstima. Aga välja on tulnud, et ligi 55 protsenti kogu elanikkonnast on vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga ja 86 protsenti üle 16-aastastest on vaktsineeritud. See on imeline ja näitab, et inimesed tulid vaktsineerima," räägib ajakirjanik Maayan Jaffe-Hoffman Eesti Rahvusringhäälingule.

"Selle taga oli tugev surve valitsuse ja tervishoiuasutuste poolt, et inimesed läheksid vaktsineerima. Olid kampaaniad avalikus ringhäälingus televisioonis ja raadios, oli eraldi kampaania ortodokssetele juutidele ja araablastele, kes kõhklesid rohkem. Nüüd me oleme jõudud languseni, me oleme jõudnud kriitilise massini ja enam ei tule nii palju inimesi iga päev süstima. Need, kes on järgi jäänud, on suuremad kahtlejad või siis noored, kes ütlevad, et ma olen 25-aastane, ma ei jää ilmselt raskelt haigeks, võib-olla ma ikka ei tule vaktsineerima," selgitab Jaffe-Hoffman.

Hoffman on ajalehes The Jerusalem Post saanud praegu ametinimeks koroonaanalüütik. Tema ütleb, et eduka vaktsineerimise korralduse taga on olnud eelkõige tegusad haigekassad.

"Meie peaminister nimetab meid nüüd vaktsineerimise rahvaks, idufirmade rahvast vaktsineerimise rahvaks. Olgem ausad, selle taga on meie haigekassad. Meil on neli haigekassat. Mõned neist on asutatud enne kui Iisraeli riik. Kõigil elanikel on täielik ligipääs tervishoiule hällist hauani. Üldiselt püsivad inimesed sama haigekassa all, ainult umbes üks protsent inimestest vahetab haigekassat. See tähendab, et meil on iga inimese kohta olemas elektroonilised andmed ja kõik inimesed on kättesaadavad haigekassa ja perearsti poolt. Tänu sellele oli meil võimalik jõuda kõigi inimesteni."

Iisraelis tulevad järgmisel nädalal valimised, kus mõistagi koroonavõitlus on peaministri põhiteema.

"Netanyahu kampaania on talle lootusrikas, ta suudab rahvast veenda, et päästis meid pandeemia käest, aga me teame, et vaatamata üliedukale vaktsineerimisele on meie majandus tohutult kannatanud, meil on probleeme vaimse tervisega ja meie lapsed on olnud koolist eemal pikemalt kui üheski teises riigis. Nii et kuigi meil on ette näidata edulugu, mille üle me oleme väga uhked, siis on meil ka probleeme," ütleb Maayan Jaffe-Hoffman.