Ühelt poolt pauguvad lahingrelvad, teiselt poolt vastatakse tulekustutite ja veepudelitega. Ühel pool seisab professionaalne kilbirivi, teisel pool isetehtud kilbid, millelel kiri "people" ehk inimesed.

Hoolimata sellest, et sõjavägi on asunud kasutama toorest vägivalda, ei näita meeleavaldajad märke allaandmisest.

"Eile, kui nad meile läheneisd, ei kasutanud nad erinevalt teistest julgeolekujõududest suitsupomme, vaid hakkasid lahingrelvadest tulistama ja olid julmad. Hoiatust ei antud. Meie ei ole kasutanud selliseid relvi nagu nemad. Nad arreteerisid umbes 20 inimest, ka otse protestide rindejoonelt," rääkis üliõpilane Nway Oo Shwe Yi.

Myanmarlased loodavad välismaailmale, ÜRO-le. "Tavalised myanmarlased, kes tänaval protestivad, näevad võimaliku lahendusena, et ÜRO sekkub jõuga ja selle all on siis mõeldud aastal 2005 ÜRO-s vastu võetud kaitsmise kohustuse printsiipi, mis võetigi vastu selleks, et hoida ära selliseid verevalamisi nagu toimusid Rwandas ja Balkanitel," rääkis Tallinna ülikooli Kagu-Aasia uuringute dotsent ja vanemteadur Karin Dean.

Möödunud nädalal teatas ÜRO kõrge õigusekspert, et Myanmari relvajõud on ilmselt toime panemas inimsusevastaseid kuritegusid.

"ÜRO Julgeolekunõukogu tegi eile avalduse, milles väljendas sügavat muret arengute pärast Myanmaris. Mõisteti hukka rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud vägivald ja väljendati jätkuvat toetust demokraatlikule üleminekule. Need sõnad on teretulnud, kuid need on täiesti ebapiisavad," ütles ÜRO eriraportöör Thomas H. Andrews.

ÜRO jõuga sekkumise ehk kaitsmise kohustuse printsiibi käivitamise peaks heaks kiitma Julgeolekunõukogu ja pole näha, et see juhtuda võiks.

"Kodanikud, kes saavad aru, kuidas ÜRO toimib, ja mõistavad, et see on üsna ebareaalne, on asunud rääkima mitte kaitsmise kohustusest, vaid kaitsmise õigusest, et Myanmari kodanikel on õigus ennast kaitsta," rääkis Dean.

"See võib tähendada, et noored muutuvad agressiivsemaks, et nad võtavad kasutusle molotovi kokteilid või isevalmistatud lõhkekehad või siis relvad, mis annab sõjaväele väga hea ettekäände demonstratsioonid jõuga ja halastamatult kogu riigis maha suruda," lisas ta.

Myanmari võib korrale kutsuda ka Hiina, kui ta ühel hetkel tajub, et ohtu on sattunud tema strateegiliselt tähtis taristu.

"Läbi Myanmari lähevad nafta- ja gaasijuhtmed, mis toovad Lähis-Idast Hiinasse naftat ja gaasi otseteed mööda. Myanmar on ainus riik, mis saab Hiinale tagada läbipääsu India ookeanile. Kindralid pigem võivad paista Hiinale ebastabiilsetena, ettearvamatutena ja nad on näidanud ka varem oma ettearvamatut käitumist," rääkis Dean.

Hiljuti alustas tööd võimult kukutatud rahvasaadikutest koosnev ajutine valitsus, mida juhib asepresident, kuna Aung San Suu Kyi on vahistatud. Ajutise valitsuse asukohta hoitakse saladuses, kuid oluline on, et nad on ühendamas igasugust opositsiooni, mis annab võib-olla esimest korda reaalse võimaluse Myanmari paljudele vähemusrahvustele, kes nõuavad autonoomiat ja föderaalset riiki.

Loota mingitele kõnelustele armeega ei ole mõtet. "Mitte ükski pool, mitte ainult hunta, vaid ka teised osapooled ei ole nõus läbirääkima. Hunta ei saa tagasi astuda selles olukorras. Nad ei saa anda võimu tagasi NLD-le, siis nad kaotavad näo ja see on ka poliitiliselt nende lõpp, sest nad on oma praeguse tegutsemisega kaotanud igasuguse legitiimsuse, mis sõjaväel kui sellisel ajaloolisel organisatsioonil võib-olla õhukene on olnud, nad on selle kaotanud ja nad ei saa enam võimu praegu tagasi anda, nad peavad seda jõuga hoidma," selgitas Dean.