Ettevõtte hinnangul on Myanmari sõjaväe lubamine Facebooki ja Instagrami liiga suur oht, vahendas BBC.

Facebook selgitas, et nägi vajadust sõjaväe kontode keelustamiseks sündmuste tõttu pärast 1. veebruari riigipööret, sealhulgas vägivalla tõttu.

Facebook lisas, et keelab sõjaväega seotud ettevõtetel oma platvormil reklaami edastada.

Keelud jõustuvad kohe ning püsivad määramata ajani.

Facebooki keeld ei puuduta valitsuse ministeeriume ja asutusi, mis pakuvad avalikke teenuseid, näiteks tervise- ja haridusministeeriumit.

Sõjavägi on kasutanud Facebooki, et levitada oma väiteid valimispettuse kohta 2020. aasta valimistel.

Mõni päev tagasi keelustas Facebook Myanmari sõjaväe peamise konto, põhjendades, et viimane rikkus 1. veebruari riigipöörde järel platvormi reegleid.

Pärast võimu võtmist on sõjavägi vahistanud protestijaid, andnud korraldusi internetikatkestusteks ning keelustanud ka sotsiaalmeediaplatvormide, teiste seas Facebooki kasutamist.

Valitsus kasutab 2013. aastal vastu võetud telekommunikatsiooni seadust selleks, et eriolukordade ajal telekommunikatsioonid välja lülitada.

Aktivistid on aastaid kritiseerinud ka Facebooki rolli vihakõne levitamises Myanmaris. Juba ammu enne riigipööret kardeti, et Facebookil on võime suurendada usupingeid riigis.

2017. aastal sattus Facebook rambivalgusesse oma rolli eest vägivallas rohingjade vähemuse vastu. Reutersi raport leidis Facebookist enam kui 1000 postitust, kommentaari ja fotot, millega rünnati rohingjasid ja moslemeid.

Armeejuht Min Aung Hlaing, kes on praegu riigi sõjaväeline juht, viitas väidetavalt toona rohingjadele kui bengalitele ehk Bangladeshist tulnud immigrantidele, kuigi paljud neist on elanud Myanmaris juba aastakümneid. Facebook lõpuks keelustas Min Aung Hiangi ja teiste kõrgetasemeliste sõjaväelaste kontod. Tegemist oli esimese korraga, kui Facebook keelustas mõne riigi sõjaväe või poliitilise liidri.

Enam kui pooled Myanmari 54 miljonist elanikust kasutavad Facebooki.