"Eesti ja Läti süsteemihaldurite plaanitava muudatuse eesmärk on välistada Leedu elektrisüsteemihalduri Litgrid otsusest tulenev ülekandevõimsuste mitmekordne piiramine," ütles Eesti süsteemihalduri Elering pressiesindaja Ain Köster.

Litgrid rakendab alates kolmapäevast ülekandevõimsuste arvutamise uut metoodikat Valgevene-Leedu piiril, mis vähendab võimalusi elektri müügiks Venemaalt elektribörsi Nord Pool Läti hinnapiirkonda. Vene elekter võib sellesse hinnapiirkonda füüsilises mõttes siseneda nii Läti-Vene, kui ka Leedu-Valgevene ja Eesti-Venemaa ühenduste kaudu. Tulenevalt Litgridi uuest metoodikast uuendavad Elering ja Läti elektrisüsteemihaldur AST nüüd kahe ettevõtte vahel kokkulepitud ja praegu praktikas toimivat ülekandevõimsuste metoodikat kolmandatest riikidest elektri impordiks Lätti, selgitas Köster.

Litgridi eesmärk uue ülekandevõimsuste arvutamise metoodika rakendamisel on vähendada elektrienergia impordivõimalusi kolmandatest riikidest ning välistada Valgevene tuumajaamas toodetud elektri füüsiline liikumine Leetu. Leedu on aastaid kritiseerinud oma pealinnast Vilniusest mõnekümne kilomeetri kaugusele Valgevenesse tuumaelektrijaama rajamist ning püüab nüüd blokeerida selles toodetud elektri ostmist.

Kösteri sõnul pole Eesti ja Läti süsteemihaldurite hinnangul täiendavad piirangud kolmandate riikide elektri impordiks vajalikud, kuna ka praegu kehtiv ülekandevõimsuste lahendus välistab Valgevenes toodetud tuumaenergia jõudmise Balti elektriturule.

Litgridi uus regulatsioon tekitab aga surve elektri hinnatõusuks Balti riikides seoses suurema osa Venemaa elektritarnete kadumisega siinselt elektriturult ja ohustab elektri varustuskindlust seoses Venemaa võimaliku reaktsiooniga kaubandusvõimsuse vähenemisele.

Eleringi teatel ulatub praegu maksimaalne võimalik ülekandevõimsus elektri kaubanduslikuks impordiks Venemaalt Lätti 970 megavatini. Enne 2020. aasta novembri algust, kui kehtis Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurite kolmepoolne kokkulepe ülekandevõimsuste osas, oli maksimaalne võimalik ülekandevõimsus 1350 megavatti.

Tegelik kasutatav ülekandevõimsus elektri impordiks Venemaalt Lätti arvutatakse igaks tunniks eraldi ja selle suurus sõltub mitmetest asjaoludest, sealhulgas näiteks hooldus- ja remonditöödest eri riikide elektrivõrkudes. Sellel aastal on Venemaalt elektrit Lätti jõudnud keskmiselt alla 400 megavatt-tunni iga tunni kohta.

Venemaalt elektri importimine lõpeb täielikult Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimisel mandri-Euroopa süsteemi, mis toimub kava järgi 2026. aasta alguses.

Elering avas kolmapäeval kolmandatest riikidest pärit elektri ülekandevõimsuste arvutamise metoodika kohta avaliku konsultatsiooni. Selle peavad heaks kiitma ka riikide konkurentsiametid.