Breton: Euroopas võidakse karjaimmuunsus saavutada juulis
Euroopa Komisjoni siseturuvoliniku Thierry Bretoni hinnangul võiks Euroopa juuli keskpaigaks saavutada karjaimmuunsuse. Volinik, kelle vastutusalas on vaktsiinide tootmine, käis esmaspäeval Eestis uurimas, millised on siinsete ettevõtete võimalused vaktsiinide ja ravimite arendamisel ja tootmisel.
Prantslasest volinik väisas esmaspäeva hommikupoolikul Lätit ja päeva teine pool jäi Eesti jaoks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Tema juhtida on nii-nimetatud vaktsiinide tööstusliku tootmise suurendamise rakkerühm. Eestile ja Lätile seni määratud kogused on kõige muu seas siiski mikroskoopilised ja nõnda tarneraskustest palju juttu ei tehtud. Volinik tahab lihtsa matemaatikaga tõestada, et lähikuudel lähevad vaktsiinikogused nii suureks, et karjaimuunsus on käeulatuses.
"14 miljonit doosi jaanuaris, 28 miljonit veebruaris, 60 miljonit märtsis, mida on juba tarnitud. Ja aprillis tulekul juba 100 miljonit ja mais-juunis üle 100 miljoni vaktsiinidoosi, mida tarnitakse. Need toodetakse Euroopas ja järgmises kvartalis tuleb 300-350 miljonit doosi. Pooles juulis peaks olema kõik doosid kohal ja juuli keskpaigas peaks üle 60 protsendi Euroopa Liidu rahvastikust olema vaktsineeritud," ütles Breton.
"Teame täpselt, kus need vaktsiinid tehtud on: Euroopas ja need tehased saavad üha paremini hakkama, sest nad on hakanud tõhusamalt toimima ja nii näen ma tunneli lõpus valgust. See kõik sõltub ka meist endist, sest peame olema nõus vaktsineerimisega," lisas ta.
Volinik kinnitab, et on rahva kriitikaga hästi kursis. Nurisejaid on kõigis liikmesriikides ja tihti rõhutatakse, et vaktsineerimisega longib Euroopa USA-l ja Suurbritannial sabas. Kuid Bretoni hinnangul on see mõistetav, sest seal oli koroonasurmasid rohkem kui Euroopas ja nii tekkis nelja nädalane edumaa.
Nüüd on Briti peaminister välja käinud 21. juuni, mil peaks hakkama kujunema karjaimmuunsus, president Biden on sarnase eesmärgi sättinud 4. juulile, Euroopa võiks silmas pidada juuli keskpaika, mil tõsi on ka Prantsuse rahvuspüha.
Eestis ei ole karjaimmuunsusest väga palju räägitud ja kriteerium on ka pisut teine. Pigem räägitakse 70 protsendist elanikkonnast, mis on karjaimmuunsuseks vajalik, märkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE).
"See on see tase, kust alates öeldakse, et saavutakse teatud karjaimmuunsus, aga loomulikult - mida kõrgem on see protsent, seda parem," ütles Kiik.
Kiige sõnul on oluline ka regionaalne tasakaaln ja Eesti eri piirkondade võrdne vaktsineeritus.
Üks tähtsamaid küsimusi saab olema aga, et mis saab lastest. "Täna on ainult Pfizer-BioNtechi vaktsiin sobiv 16+ vanuses, teised on mõeldud täisealistele. Nüüd on küsimus selles, millised vaktsiinid saavad olema sobivad laste kaitsmiseks COVID-19 haiguse vastu," sõnas Kiik.
Volinik on kindel, et kriisipiirkondadele leitakse ka lisakoguseid.