Eestis on üle 9000 noortevaldkonna töötaja*, kes teevad praeguses pandeemiast räsitud maailmas laiemale üldsusele nähtamatut, kuid olulist tööd noortega. Tööd, mida ei saa ilmtingimata mõõta õpilaste veebitunnis osalemise või omandatud teadmiste kontrolliga, kuid kelle pühendumine ja hoolimine aitab tõsta noorte vaimset heaolu ning toetab nende toimetulekut pingelises olukorras.

Noortega töötavate inimeste panus on praeguses kriisis tähtsam kui kunagi varem. Pea iga nädal võime lugeda ja kuulda sellest, kuidas noortel on keeruline teadmatuses ja pidevalt muutuvates oludes kohaneda ning hakkama saada. Kuidas üks veebitund ajab teist taga, ilma et saaks hingegi tõmmata ja vaba aega mõnel lapsel ei olegi. Noorte vaimse tervisega on täbarad lood ja sagenenud (või õigemini võimendunud) on noorte enesevigastamised, enesetapukatsed ja kahjuks ka enesetapud.  

Juba aasta kriisis elades oleme aru saanud, et meil tuleb selle viirusega elama õppida ja oma elu selle järgi kohandada. On lootus, et ühel päeval tavapärane elu taastub, kuid peame tõdema, et selleni on veel pikk maa minna.

Seda teades on oluline, et noore inimese vähemalt seni toiminud tugivõrgustik säiliks ka nüüd ja et ükski teda toetav spetsialist kuskile ei kaoks, isegi kui mitmed tavapärased tegevused on teadmata ajaks peatunud.

Noorte pealt raha kokku hoida ei saa

Kriis, milles praegu elame, ei ole aeg rahaliseks kokkuhoiuks, et noortevaldkonna töötajate töökoormust vähendada või noorte tugivõrgustikku kaotada. Seda ei saa teha noorte heaolu arvelt. Jah, koolid, noortekeskused, huvikoolid on praegu kinni, kuid see ei tähenda, et huvijuhid, huvikoolide juhendajad või noorsootöötajad istuksid käed rüpes ja ootaksid pandeemia möödumist.

Vastupidi, need inimesed hoiavad oma noortega pidevat kontakti, et neid igakülgselt praegustes rasketes oludes toetada ning mõtlevad juba täna, kuidas kriisist edukalt väljuda. 

Noorsootöö tugevuseks on paindlikud noorsootöötajad ja üks noorsootöö tähtsamaist tööpõhimõtetest on noorest lähtumine. Just seetõttu on täiesti tavapärane, et näiteks on koolinoorsootöötajad pakkumas juba praegu tuge õpetajatele, olgu siis kas digivahenditega toetamisel, vaimse tervise teemaliste grupiarutelude, ainetundide läbiviimisel või koolilastele individuaalse õpiabi pakkumisel.

Tean ka näiteks huvijuhti, kes käib üheksandikega individuaalselt jalutamas, et õpilasesinduse teemasid arutada, aga ka selleks, et kuulata nende edasiõppimise plaanidest ja neid vajadusel selles nõuga toetada. 

Koostöö päästab kriisist

Koroonakriis on kõigi oma väljakutsetega loonud meile erakordse võimaluse veelgi tõhusamaks koostööks, eriti just haridus- ja noortevaldkonnas. Seda eelkõige üksteise tugevustele, teadmistele ja oskustele toetudes, aga ka uute innovaatiliste lahenduste leidmiseks.

Tean mitmeid noortevaldkonna töötajaid, kes on valmis tulema appi näiteks õpetajatele ja vajadusel lööma käed külge ka teistes kriisist tulenenud abistavates tegevustes. Nii on noorsootöötajad juba eelmise kevade näitel pakkunud mõnel pool tuge noorsoopolitseile tänavatel, et aidata noori teavitada uutest koroonapiirangutest, või siis abistanud toidupakkide jagamisel.

See kõik on tänuväärne töö ja uues olukorras kulub iga abikäsi ära. Ent siinkohal on äärmiselt oluline, et selliste otsusteni jõutaks kaalutletult, kriisiajast kaugemale vaatavalt ning erinevate osapoolte ühiste arutelude ja otsuste tulemusena. Ja mis peamine, et need otsused lähtuksid eelkõige noorte huvidest ja heaolust.

Arvan, et Eestis tulevad noorte igakülgse toetamisega hästi toime just need kogukonnad, kus on tõhus koostöö ja võrdväärne partnerlus erinevate osapoolte vahel.

Selleks, et noored kriisist edukalt välja saaksid tulla, on hädavajalik, et tugivõrgustik tema ümber teeks tihedalt koostööd võrdse partnerluse põhimõttel, otsiks uusi toimivaid lahendusi ja et kõik teda noort inimest toetanud inimesed oleksid sel keerulisel ajal jätkuvalt tema kõrval.

* Noortevaldkonna töötajateks peetakse huvijuhte koolis, avatud noortekeskuste noorsootöötajaid, noorteühingute töötajaid, huvikoolide juhendajaid, huvitegevuse juhendajaid, noorsootöö õppejõude jt valdkonna spetsialiste. (Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu).