Gerhard Grents: pandeemia või mitte, arst on siin, et aidata

Koroonapandeemia ajal näeme aina enam krooniliste haiguste ägenemist, aga ka uute tervisemuredega kiputakse arsti vastuvõtule tulema aina hiljem, kirjutab Gerhard Grents.
Perearstikeskuse koridorides haigutab tühjus ja graafik on auklikum kui tavaliselt ja see on piiranguteaja argipäev. Kui olukord leeveneb, saabub justkui paisu tagant üksteise järel vastuvõtule aina tõsisema tervisemurega inimesi.
Igapäevane meeldetuletus ja hirm viiruse ees on teised tervisemured inimeste silmis pisendanud ja arstile tulekuga oodatakse viimse hetkeni. Kahjuks on pikalt süvenenud kroonilise haigusega raske elada ja ka ravi võib olla üpris keeruline.
Kurb on näha, kuidas vastuvõtule saabub pikalt ja kohusetundlikult kodus oodanud südamepuudulikkusega proua. Tema süda ei jaksa piisava võimsusega pumbata ja seetõttu ei ole enam turses mitte ainult jalad, vaid ka käed ja kopsud. Ta hingeldab ja liigub ratastoolis vaid poja abiga. Ta ei ole suutnud enam nädalaid pikali olla, sest turses kopsudega on pikali veel raskem hingata.
Tahaksime teda küll haiglasse panna, et haiguse edasist süvenemist pidurdada, kuid hirm haigla ees on veel suurem kui kurja viiruse ees. Niisiis peame rasket haigust kodustes tingimustes ravima. Tavaolukorras oleks ta ehk tulnud juba siis, kui turses olid ainult jalad ja kodune ravi oleks olnud igati asjakohane, aga nüüd võib sellest väheks jääda.
COVID-19 ajal näeme aina enam krooniliste haiguste ägenemist, aga ka uute tervisemuredega kiputakse vastuvõtule tulema aina hiljem. See tähendab, et haigus on jõudnud organismile juba palju rohkem liiga teha. Regulaarne kontroll on eriti tähtis just kroonilisi haiguseid põdevate inimeste puhul, seega ei tasu jätta arsti juurde tulemata.
Tervishoiutöötajad räägivad katkise leierkasti kombel, et vaimse tervise probleemid on pandeemia ajal sagenenud ja tõepoolest, näeme seda tervisekeskuses iga päev. Eriti ohustatud on lapsed, noored ja eakad.
Oleme märganud aina rohkem meeleoluhäireid ja stressiga seotud tervisemuresid. Lisaks sellele, et vaimse tervise probleemid on aina rohkematel inimestel, tõstavad taas pead või süvenevad juba varem ravitud või leevenenud mured.
Inimene on siiski sotsiaalne olend ja isolatsioon on selgelt vaimsele tervisele kurnav. Vaimse tervise probleem on sama tõsine mure kui kehaline ning seda ei tohiks häbeneda. On tähtis murega lähedast märgata, olla talle toeks ja suunata ta julgelt õigel ajal abi otsima.
"Ma ei tahtnud varem tulla, kuna kartsin, et teil on nii palju tööd." Selline lause ei tohiks kõlada ka üks kord, kuid kahjuks juhtub seda aina enam. Ka mure, mis esmapilgul võib tunduda väike, on siiski mure.
Arstidena töötame selleks, et aidata. Seega ärgitan tervisemurega perearsti juurde pöörduma, et saaksime leida lahenduse ja takistada tõsise tervisemure tekkimist või juba olemasoleva haiguse süvenemist. COVID-19 võib kulgeda väga tõsise haigusena, kuid siiski ei tohiks me unustada, et maailmast ei ole kadunud teised haigused. Ka nendega tegelemine on tähtis ja hirm viiruse ees ei tohiks takistada teiste haigustega tegelemist. Hoolime ja märkame!
Toimetaja: Kaupo Meiel