Kontaktõpe peatati koolides täielikult 11. märtsist, esialgu kuuks ajaks. Siiski saab praegu juba päris kindlalt väita, et 12. aprillil lapsed koolipinki ei naase.

"Kuna tulemas on aprillikuu koolivaheaeg, siis tõenäoliselt me peame valitsuses otsustama seda, et ka koolivaheaja eelsel nädalal on lapsed kaugõppel ja vaadata siis edasi, et kui nakatumiskordaja R läheb juba märkimisväärselt alla 1, näiteks 0,8 peale, siis me saaksime hakata järk-järgult lapsi kooli saatma," kommenteeris haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Kui nakatumiskordaja R ei ole ka enne 26. aprilli langenud 0,8 kanti, pole välistatud, et sel õppeaastal kontaktõpet enam ei toimugi.

"Aga ma siiski loodan ja ka prognoosid näitavad, et kui me täna peame nendest kehtivatest piirangutest kinni, siis need nakatumisnäitajad peaksid minema alla," lisas Kersna.

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar avaldas samuti lootust, et lapsed võiksid ikkagi kevadel veel kooli naasta.

"Kui nakatumine ikkagi oluliselt alla läheb, võib-olla saab vaadata mingisuguseid piirkondlikke lähenemisi. On piirkondi, kus nakatumine on juba langustrendis, neis võiksid lapsed minna kooli," leidis Lutsar.

Eraldi küsimus on ka riigieksamite toimumisajad ja korraldus. Teisipäeval saatsid mitmed õpilasi, haridustöötajaid ja lapsevanemaid esindavad organisatsioonid avaliku pöördumise, milles paluvad anda kooli õppenõukogule võimalus teha erisusi ja lubada lõpetada ka neil, kel epidemioloogilise olukorra tõttu mõni eksam tegemata jääb.

"Tänases olukorras võib eksamile eelneval õhtul või isegi samal hommikul tulla sõnum, et pead isolatsiooni jääma või suisa oled positiivne. Me tahame vältida seda, et õpilastel jääks lõputunnistus saamata, et ta pidi olema isolatsioonis või haige," selgitas õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Kristin Pintson.

Kolmapäeval on valitsusel plaanis vastavalt viirusolukorrale riigieksami aegu muuta, pakkuda lisaeksamite aegu ja siduda kooli lõpetamine lahti eksamite toimumisest. Lahtisidumine toimuks aga ainult siis, kui valitsuse enda kehtestatud piirangute pärast ei saaks eksamid toimuda.

"Me saame aru sellest probleemist ja me pakume erinevat lahendust sellele probleemile. Meie oleme pakkunud seda kolmandat eksamiaega. Me oleme väga paindlikud selle suhtes, et lapsed saaksid oma eksamid ära teha," ütles Kersna.

Esimene riigieksam - eesti keel - peaks toimuma 19. aprilli. Kersna sõnul on praegu lootust, et seda ei pea edasi lükkama, kuna eksamit saab korraldada kõiki ohutusnõudeid järgides.