Liina Kersna: kuidas saame koolid viirusevabaks?

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Liina Kersna Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kogu maailmas tegutsetakse intensiivselt selle nimel, et hoida koole ka viiruse leviku ajal võimalikult palju avatuna. Ka meie oleme alustanud sel teemal nii arutelu kui ka tegevuste planeerimist. Tõsi, seda oleks pidanud tegema juba möödunuid suvel, kuid parem nüüd kui üldse mitte, kirjutab Liina Kersna.

Selleks, et meie lapsed saaksid edaspidi võimalikult ohutult koolis käia, vajame viiruste levikut tõkestavaid täiendavaid abinõusid mitte ainult tänavust kevadet, vaid ka pikemat perspektiivi silmas pidades. Koos teadlastega oleme arutanud ja kaardistanud erinevaid võimalusi.

Õhukvaliteet on oluline igal ajal

Teadusuuringud näitavad, et viiruste pandeemiline levik toimub peamiselt õhu kaudu. Seega on pikemas vaates äärmiselt oluline kvaliteetsete ventilatsioonisüsteemide ehitamine, korrektne hooldamine ja käitlemine.

Ehitusregistri andmetel on Eestis koolide täielikus või osalises kasutuses loomuliku ventilatsiooniga hooneid 797, koolieelsete lasteasutuste puhul 466. Ligi kaheksasajast koolide kasutuses olevast hoonest vajavad kiireid investeeringuid vähemalt pooled. Ainuüksi ventilatsioonisüsteemide tänapäevastamiseks läheks tarvis suurusjärgus 350 miljonit eurot. See on tõsine number, kuid tõsised on ka faktid õhukvaliteedi mõjust õppuritele.

Puudulik ventilatsioon ja süsinikdioksiidi kõrge tase ruumides ei ole probleemiks ainult koroonatingimustes, vaid mõjutab laste keskendumisvõimet ja õpitulemusi igal ajal.

Tallinna Tehnikaülikoolis professor Jarek Kurnitski juhtimisel kuus aastat tagasi korraldatud uuring näitab, et halva sisekliima tõttu klassiruumides võivad õpilaste õpitulemused langeda ligi kümnendiku võrra. See tähendab, et 12 aasta jooksul võib omandamata jääda rohkem kui ühe aasta jagu teadmisi. Seda muidugi juhul, kui sarnased tingimused kestavad kõigi aastate vältel.

Lähiajal koondab ministeerium koostöös tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ning koolipidajatega koolide ja lasteaedade ventilatsiooni puudutavad andmed, et hinnata olukorda, kavandada tegevusi ja planeerida vajalikke investeeringuid.

Lisaeelarvega suunasime kohalikele omavalitsustele 30 miljonit eurot, mida soovitame kasutada ka haridusasutuste õhukvaliteedi parandamiseks. Plaanime lähiajal ka põhjalikumat ventilatsiooniteemalist veebinari koolijuhtidele ja –pidajatele.

Tuulutame ja hajutame

Õhu kvaliteeti ruumis on lihtne hinnata mõõtes süsihappegaasi (CO2) sisaldust. Selle kõrge tase on märk halvast õhuvahetusest. Ruumidesse, kus ei ole hea sisekliima tagatud, soovitavad teadlased paigaldada CO2 andurid. Kui CO2 näit tõuseb üle 1000 ppm, on vaja ruumi tuulutada. Tuulutamine ongi kõige kiirem ja odavam lahendus õhukvaliteedi parandamiseks.

TTJA juhiste järgi tuleb klassiruume õhutada iga tunni järel 10-15 minutit. Kui talvel võis see külma tõttu olla keeruline, siis kevadel enam mitte. Lisaks on võimalik vahetunde hajutada ning kui ilm lubab, on heaks lahenduseks õuevahetunnid.

Hajutamisest ei saa lähiajal üle ega ümber. Kuigi see võib olla mõnikord keeruline, on vähemalt meetrine distants igaühe ümber siiski hädavajalik. Kui aga hajutamine on raskendatud, soovitavad teadlased kavandada tegevusi väikeste rühmadena, kes omavahel kokku ei puutu.

Kui hoones on olemas kaasaegne ventilatsioonisüsteem, peab see täisvõimsusel töötama kaks tundi enne ja pärast hoone kasutusaega. Üldjuhul on ohutumad suured ruumid, kus võimaliku nakkuskandja kohta on ka õhuvoolu hulk suurem. 

Kiirtestid ja maskide kaitsevõimest

Ventilatsioonisüsteemide ehitamise ja parendamise kõrval soovitavad teadlased kasutada viiruse leviku piiramiseks ja ennetamiseks koolides ka kiirteste. Neid kasutatakse koolides juba näiteks Taanis, Austrias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Saksamaal.

Koroonaviiruse tuvastamiseks saab kasutada kahte sorti teste. PCR testid, mida kasutatakse ka Synlabi testimiskeskustes, annavad vastuse umbes ööpäevaga. Antigeeni kiirtestid võimaldavad tuvastada nakatumisi ligikaudu veerand tunniga.

See, kui ulatuslikult ja milliste gruppide seas võiks meie haridusasutustes testimist läbi viia, on praegu arutelu teema. Haridus- ja teadusministeerium, terviseamet ja teadlased panevad paika selged põhimõtted.

Samuti on mõttekoht, kuidas testide kasutamist kombineerida teiste viirusetõrje meetoditega, nagu reoveeseire ja ruumiõhu kvaliteedi parandamine. Rohkem vajame teavet ka selle kohta, kui suures ulatuses koroonaviirus just koolides edasi kandub ning milline on nakatumise määr lähikontaktsete laste hulgas. Tartu Ülikooli teadlased koostavad sellekohast pilootuuringut.

Kui korralik ventilatsioon on pikaajaline investeering, siis tõhusat ajutist abi pakuvad kindlasti maskid.

Tartu Ülikooli teadlane Heikki Junninen kinnitab, et haridusasutustes kasutamiseks sobivad hästi meditsiinilised maskid, mida koolikeskkonnas võib ka korduvkasutada. Need ei kannata küll pesumasinas pesemist, kuid taluvad hästi kuumutamist. Kui keeta meditsiinilist maski viis minutit, siis viirus hävib. Maski kaitsevõime ei vähene märkimisväärselt kümne kandmis- ja keetmiskorraga. Seda on hea teada.

Koos arukalt toimides oleme kindlasti edukad. Usume ja usaldame teadlasi. Ja lõpetuseks veel üks teaduspõhine soovitus: kui maskiga hingamine muutub raskeks, on õige aeg minna välja värsket õhku hingama. Ja samaks ajaks avada aken ruumi tuulutamiseks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: