Kersna: koolide taasavamine saab toimuda piirkonniti ja osaliselt

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Liina Kersna Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kui koolid aprilli lõpus ka lahti tehakse, siis saab see toimuda vastavalt piirkonna nakatumisnäitajatele ning kindlasti ei saa kõik õpilased ühekorraga kooli minna, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna kommentaariks valitsuse otsusele pikendada koroonapiiranguid kuni 25 aprillini.

"Teadusnõukoda tegi ettepaneku, et alates 26. aprillist ehk pärast koolivaheaega võiks kaaluda piirkondlikult koolide avamist nendes maakondades või piirkondades, kus nakatumisnäitajad on madalamad," rääkis Kersna teisipäeval, viidates nakatumisnäitajate vähenemisele. "Aga kuna need on väga esialgsed trendid, siis seepärast valitsus otsustaski, et me alles 26. aprillist saame midagi leevendada. Me peame kahe nädala pärast vaatama, kas see trend on jätkuv ja kui on, siis saame täpsemalt leevendustest rääkida, ka hariduses," lisas ta.

"Kui ka koole avama hakkame, siis ei saa teha nii, et ühel kuupäeval on korraga kõik lapsed koolis. Siis tõenäoliselt hakkab nakatumine kasvama. Ka koolide avamist peame planeerima etapiviisiliselt," rõhutas minister.

Kersna rääkis ka sellest, et uuringute kohaselt ei põhjusta koolide lahtiolek nii tugevalt viiruse levikut kui mõnede muude asutuste töötamine, kuna koolid ei suurenda riigisisest liikumist. "Haridusvaldkonnas on piirkondlikud leevendused selles mõttes õigustatud, et need ei tekita Eesti-sisest rännet. Kui näiteks Tallinnas hoiame spaad kinni, aga Tartus teeme lahti, siis oleme juba ka COVID-kriisi ajal näinud, et inimesed liiguvad piirkonda, kus spaad on lahti. Aga kooliga sellist rännet ei toimu ja see on suur eelis seda leevendust kaaludes," selgitas ta.

Avamise eeltingimused väljatöötamisel

Haridusminister ütles, et tema hinnangul võiks riigis olla paika pandud kindlad parameetrid, mille alusel saaks otsustada koolide avamise: "Jah, peaks olema selged näitajad. Ma arvan, et see oleks õiglasem, kui meil on kindlad näitajad, millest me lähtume ja vastavalt sellele siis saab ka piirkondlikult otsuseid teha."

"Täna küll teadusnõukoda ei öelnud, kui suur see nakatumisnäit võiks olla piirkonnas, kus võiks hakata lapsi tasapisi kooli saatma, aga see ongi meil nüüd lähinädalate arutelu," lisas ta.

Koolivaheaja lühendamist ei poolda

Küsimusele, kas ministeerium on kaalunud ka õppeaasta pikendamist või kooli varasemat algust pärast suvevaheaega, ütles Kersna, et ei poolda seda.

Haridusminister tõi esile uuringute tulemuse, mille kohaselt ühele kolmandikule õpilastest distantsõpe hästi ei sobi ja neil on tekkinud lüngad. Samas on üks kolmandik ka neid, kes ütlevad, et neile sobib distantsõpe väga hästi või isegi paremini kui kontaktõpe ja kolmas kolmandik ütleb, et pole väga palju vahet.

"Seetõttu ma arvan, et selliseid üldisi muutusi, kus me kas kõigil pikendame kooliaastat või kõik tulevad varem kooli - seda ma ei toetaks. Küll aga ma toetan seda, et me peame võimalikult personaalselt lastesse suhtuma ja nende õpilünkadega tegelema," ütles Kersna.

Ta viitas erinevatele tegevustele koolidele ja õpetajatele lisatoe pakkumiseks, et nad saaks laste õpilünkadega personaalselt või ka grupiti tegeleda. "Aga ma arvan, et me ei pea seda pakkuma kõigile lastele, kui nad seda ei vaja," märkis Kersna.

Gümnasistid võiks ennast vaktsineerida

Haridusminister leidis ka, et gümnasistid, kellel on võimalus, võiksid ennast suvel COVID-i vastu vaktsineerida: "Küsisin just seda sama täna [teadusnõukoja juhilt] Irja Lutsarilt - tema vastus oli, et tänaste teadmiste juures hoiavad vaktsiinid eelkõige ära raske nakatumise kulu ja me teame, et noored üldiselt ei põe seda haigust raskelt. Aga igal juhul on see teema, mille juurde me kindlasti tuleme tagasi ja kui on võimalik seda kasutada, siis kindlasti võiksid gümnasistid ennast suvel vaktsineerida."

Kevadkoolivaheaja võiks veeta pere ringis

Minister pani kõigile südamele, et läheneva koolivaheaja võiks veeta pere ringis ning hoiduda pikematest reisidest.

"Teame, et koolivaheajad on tavaliselt tekitanud kerge nakatumislaine - seda on varasemad koolivaheajad näidanud. Seepärast ma panen tõesti kõigile peredele südamele, et selle aasta kevadine koolivaheaeg oleks pere ringis, õues kevadet nautides. Kui vähegi võimalik, siis palun hoidume liigsetest kontaktidest ja välismaale sõitudest," ütles haridus- ja teadusminister.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: