Kiik: Eesti saab plaanitava Euroopa kava alusel piisavalt vaktsiinidoose

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonavaktsiini viaalid. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul võimaldab Euroopa Liidu plaanitav vaktsiinitarnete kava Eestil jääda siiski planeeritud vaktsineerimise kava juurde, mille kohaselt peaks vabatahtlikkuse alusel alates maikuust suurem osa Eesti inimesi vaktsineeritud saama. Samal ajal on Eesti kiiremas tempos vaktsiine taotlevate riikidega solidaarne.

Tšehhi meedia teatel ei jaga Euroopa Liit koroonavaktsiine järgmistel kuudel liikmesriikide vahel proportsionaalselt, vaid tellimusmahtude alusel.

"Tõsi on see, et praegu peetakse läbirääkimisi teise kvartali vaktsiinitarnete jaotuse üle, eeskätt mis puudutab Pfizeri/BionTechi vaktsiini," rääkis Kiik.

Ministri sõnul võttis Eesti algsest põhilepingust vaktsiine vastavalt elanikkonna arvule ning isegi veidi enam ehk 604 000 doosi. "Järgmistest lepingutest oleme broneerinud 450 000 vaktsiinidoosi, taotleme veel 660 000 vaktsiinidoosi soetamist," sõnas Kiik. Lisaks tuleb erinevaid vaktsiine teises kvartalis veel vähemalt kolmelt tootjalt.

"Kui liidame kokku nelja tootja poolt Eestile toodavad tarned, siis teise kvartali lõpuks on valdav osa saanud vaktsiini," märkis Kiik.

"Sõltumata lõplikust tarnegraafikust olen päris kindel, et vaktsiinide defitsiit asendub teise kvartali lõpus, kolmanda kvartali alguseks piisavusega, ehk et on piisavalt vaktsiine kogu täisealise elanikkonna vaktsineerimiseks, kes soovivad vaktsineeritud saada," rääkis minister. "Oleme graafikus, et maikuus järkjärgult pakkuda vaktsineerimise võimalust kõigile."

Eesti on kiiremat vaktsiinitarnet soovivate riikidega solidaarne

Austria, Tšehhi, Sloveenia, Horvaatia, Bulgaaria ja Läti kutsuvad korraldama Euroopa Liidu ülemkogu, et arutada ebavõrdsust vaktsiinide jaotamisel.

"Eesti on iseenesest igal juhul solidaarne Euroopa Liidu riikidega, sealhulgas meie naabritega, kes taotlevad senisest kiiremas graafikus vaktsiine. Täiendavalt oleme lauale pannud Eesti poolse taotluse, et vaktsiine peaks saama teistest kiiremini kevadkuudel need, kellel on kõrgemad näitajad," rääkis Kiik. Sellisel juhul peaks Eesti saama esialgses tempos vaktsiine kiiremini ja neid peaks hiljem tasaarveldama järgmistest tarnetest.

"Me paljuski oma taotluses tugineme solidaarsuse põhimõttele ja märtsis tehtud otsusele, mille kohaselt said Austria, Tšehhi ja Slovakkia suuremad tarned seoses Pfizeri uue tootmisüksuse avamisega," sõnas minister.

Kiige sõnul loodab valitsus, et seda põhimõtet rakendatakse ka Eesti puhul. "Loodetavasti toob see nädal rohkem selgust," kommenteeris ta Euroopa Liidu läbirääkimiste protsessi.

Minister märkis siiski, et praegusel juhul saab kindlalt arvestada vaid praeguseks planeeritud tarnetega. "Täna teavad kõik riigid, sealhulgas Eesti, vaid märtsi- ja aprillikuu esialgseid tarnegraafikuid." Mai- ja juunikuu tarned on Kiige sõnul hetkel lahtised, planeeritud on vaid vaktsiinide hinnangulised mahud.

Praeguse teadmise järgi peaks Kiige sõnul teise kvartali lõpuks olema Eestisse kohale jõudnud 1,1 miljonit vaktsiinidoosi.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: