Vaktsineerimine on vähendanud haiglaravi vajajate osakaalu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Põhja-Eesti regionaalhaigla koroonakriisi ajal. Autor/allikas: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et nakatumisnäit R on viimaks üks, ent nakatumised on stabiliseerunud liiga kõrgel tasemel. Küll aga on vaktsineerimine aidanud vähendada haiglasse sattuvate nakatunute osakaalu.

Kiik ütles, et nakatumisnäidu stabiliseerumine on ühest küljest mõõdukat optimismi sisendav, ent teisalt teeb muret selle stabiliseerumine nii kõrgel tasemel.

"Veebruaris olime lumepallistsenaariumis, nüüd, märtsis on olnud kolme-nelja-protsendiline nakatumise tõus nädalas, aga see stabiliseerumine on liiga kõrgel tasemel. Sel nädalal on oluline jälgida, kas nakatumise näitajad piirangute toel hakkavad langema või on vaja lisasamme. Häid ja lihtsaid piiranguid enam ei ole, seepärast pole valitsus neid täiendavalt ka kahetestanud," ütles Kiik.

Kiik soovitab vaktsiini vastu võtta kõigil, kellele seda pakutakse, sest laias laastus on inimestel kaks võimalust: haigus kas läbi põdeda või end vaktsiiniga kaitsta. Valitsuse ministrite kaitsepookimine seisabki ees neljapäeval.

Teises kvartalis peaksid vaktsiinitarned ka hüppeliselt kasvama. Praegu on üle 80-aastastest vaktsineeritud Eestis vaid 37 protsenti. Piirkonniti on see aga erinev. Näiteks on Saaremaal ja Hiiumaal kõige suurem üldpopulatsiooni vaktineeritus. Üle 80-aastastest on Saaremaal vaktsineeritud 63 protsenti. Edaspidi suunatakse ka mujal enam vaktsiini nendesse perearstikeskustesse, kus on rohkem eakamaid patsiente.

Kiige sõnul on paratamatu, et vaktsiini vähesuse tingimustes tuleb teha valikuid. Seetõttu on ühiskond valinud esmalt eesliini ja eakate vaktsineerimise. Sel on olnud positiivset efekti haiglasse sattumise vajaduses: kui enne vaktsineerimistega alustamist jõudis haiglasse kõigist nakatunutest üle seitsme protsendi, siis nüüd on see vajadus kukkunud viie protsendini.

"Kui keegi poleks vaktsineeritud, oleks meil haiglates ca 900 patsienti praeguse 700 asemel. See oleks meeletu koormus haiglatele," ütles Kiik.

Samas on arstid sunnitud haiglates juba iga tund tegema valikuid, keda haiglasse üldse sisse võtta - kõik abivajajad seda enam ei saa.

Kiik selgitas, et kui vaktsineerimist oleks alustatud noorematest, poleks sama suurt efekti saavutatud, sest nad võinuksid nakatuda ikka. Vaktsineerimise eesmärk ei ole tingimata nakatumist ära hoida, vaid vähendada haiguse rasket läbipõdemist või surma selle tulemusel. Vaktsineeritu võinuks aga nakkust ise edasi kanda.

Nooremate vaktsineerimisest olnuks väiksem efekt, sest nad oleks nakatunud ikka.

Kõige tõsisem on olukord Tallinnas ja Harjumaal, kuhu tuli kolmveerand viimase ööpäeva positiivsetest koroonaproovitulemustest. Selline tendents on kestnud juba pikemat aega.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma lisas, et isegi kui haigestumised peaksid pidurduma, kasvab haiglaravi vajadus veel mitu nädalat, enne kui vähenema hakkab.

"Vaktsineerimine annab vähehaaval leevedust, aga selle mõju on liiga aeglane. Terviseamet arutab täiendavaid tegevusi, mida teha. See pole seotud piirangutega, vaid taktikaliste muutustega olukorra lahendamises, et viiruse levikut jõuliselt piirata," ütles Härma. "Sügisel oleme vaktsineerimisega juba rohkem kaitstud, aga täna on vaja aktiivset võitlust suurendada."

Lühiajaline eesmärk on tagada sedasi tervishoiu võimekus, pikemas plaanis aga anda kogu ühiskonnale aega taastuda. Milliseid lahendusi amet näeb, selgub reedel.

 

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: