Air Baltic ei kavatse pandeemiale vaatamata lennukite soetamisest loobuda

Foto: Air Baltic

Lennufirma Air Baltic on kriisist väljumiseks koostanud mitu erinevat tegevuskava. Valikud ja võimalik täiendav toetusvajadus Läti riigilt sõltuvad vaktsineerimise kiirusest Balti riikides ja kogu Euroopas. Tegevjuht Martin Gaussi sõnul jätkatakse pandeemiast hoolimata uute lennukite soetamist.

Et Air Balticu osa Läti majanduses on olnud 2,5 protsenti SKT-st ja 30 000 kaudset töökohta, sõltub mitme, eeskätt turismiga seotud majandusharu avanemine lennufirma otsustest ja võimalustest.

Eelmise aastaga võrreldes on kaks kolmandikku lendajaid küll vähemaks jäänud ja Läti riik on toetanud Air Balticut 250 miljoni euroga, mis olude paranedes tuleb tagasi maksta, kuid kriisist väljumise plaanid hõlmavad ka palju muud.

Air Balticu tegevjuht Martin Gaussi sõnul on ettevõttel viis versiooni, kuidas kriisist välja tulla. "Kõik need variandid on kooskõlas meie äriplaaniga Destination 2025 Clean. Nende põhjal saame öelda, mida Air Baltic teeb, kui vaktsineeritute arv jõuab teatud tasemele. Praegu pole meil võimalik otsustada, kuhu lennata," lausus Gauss.

Vaid üht tüüpi lennukite ehk Airbus A-220 kasutamine on vähendanud nii hooldus-, kütte- kui ka taristutasu, koodijagamine paljude partneritega peaks tagama Riia lennujaamale palju transiitreisijaid. See omakorda võimaldab Riiast, Tallinnast ja Vilniusest lennata paljudesse sihtkohtadesse, mis vaid otselendude kasutajatega poleks tulus.

Uusi lennukeid on Air Balticul praegu 25 ja aasta lõpuks lisandub veel seitse. Koos optsioonivõimalusega on endiselt jõus eesmärk 50 lennukit, börsile suundumine ja 2025. aasta käive miljard eurot.

"Konkurendid pakuvad lende kahe sihtkoha vahel. Kuid keegi ei lähtu tulevikus sellest, et Riia oleks transiidikeskus. Selle mudeli on üles ehitanud Air Baltic. Balti transiidikeskuse staatus on Riia tugevus," märkis Gauss.

Riiast on jälle lubatud lennuühendus ka kaugemate riikidega. Juba on reisisellid lisaks koroonaviiruse Briti tüvele Lätti sisse toonud ka Uganda ja Lõuna-Aafrika tüve. Aga olukorras, kus Eesti ja Leedu kolmandate riikide lende lubavad, olnuks ka Lätil mõttetu neid rohkem keelata.

Kui lennujamas tehtud test osutub positiivseks, peab saabunu minema ette nähtud hotelli, kus ta viibib oma raha eest seni, kuni haigus on möödas.

AIr Baltic teeb paljude riikide ja lennufirmadega koostööd, et vaktsineerimist tõendavad dokumendid võetaks kasutusele võimalikult ruttu.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: