Olukorras, kus nakatumiste arv näitab stabiliseerumise ja kohati langemise märke, on hinnang see, et piirangute leevendamisel peab valitsus olema ettevaatlikum kui nende kehtestamisega, sest saavutatud edu võib kiiresti pöörduda, nagu on näidanud teiste riikide kogemus, ütles Kiik.

 "Oluline saab olema, mis on nakatumise näitaja, haiglaravi koormus, trendid ja vaktsineeritute osakaal. Ma loodan, et aprilli lõpp-mai algus on see, kui saame teha leevendusi, 12. aprillil neid lubada oleks ennatlik. Pigem tuleb debatt, kuidas saab meil olema ühiskondliku elu korraldus aprilli lõpus, mais," lausus Kiik.  

Kiik märkis, et plaani järgi peaks maikuust järk-järgult algama ka elanikkonna laiem vaktsineerimine, sest selleks ajaks peaks suur osa riskigruppidest olema vaktsiini saanud.

Kiige sõnul on praeguseks immuunsed 25 protsenti Eesti elanikkonnast: 10 protsenti on haiguse läbi põdenud, lisaks on 15 protsenti saanud vähemalt esimese vaktsiinisüsti. See tähendab, et kolmveerand elanikkonnast on endiselt haavatavad.

"Laialdasemad vabadused saavad seetõttu tulema väheke hiljem. Karjaimmuunsusest oleme päris kaugel, realistlik on see saavutada suvekuudel, mitte praegu," lausus Kiik.  

Nakatumiskordaja peaks veelgi langema

Nakatumine on Eestis stabiilsel tasemel juba mitu nädalat ja näha on esimesi langemise märke, ütles terviseameti asejuht Mari-Anne Härma. Nakatumiskordaja R on langenud 0,9 peale ning kui see tase püsib, tähendab see lähiajal sama taset, mis oli jõulude ajal ehk 500 kuni 600 nakatunuga päevi.

Härma sõnul on praegune ootus, et R langeb alla 0,9 ja seda eelkõige seetõttu, et nakatumine toimub praegu peamiselt peredes.

"Suurenenud on küll töökohtade kollete arv. Aga see viitab, et grupiviisilised haigestumised koonduvad ja epideemiline laialdane levik hakkab end kokku pakkima ja muutuma piiritletuks. Esimesed märgid on näha. Toimub haigestumine peredes, kes on juba isolatsioonis, kust haigus enam edasi ei lähe," lausus Härma.

Samas on Härma sõnul veel vara rääkida haiglate koormuse langemisest. "Ootuspäraselt liigume praegu haiglaravi mõttes tõusutrendis. Läheb umbes kaks nädalat, enne kui haiglaravil olijate arv stabiliseerub. Loodetavasti räägime sellest juba järgmisel nädalal," nentis Härma.  

Härma sõnul on praegu eriti kriitiline olukord intensiivravi kohtadega, olukorda aitab Põhja-Eestis leevendada küll patsientide transport Lõuna-Eesti haiglatesse, kuid koormuse langus oleks vaja kiiresti saavutada.

Haigestumise langemise märke on samas näha ka Harjumaal ja Tallinnas, nentis Härma. "Riigi valitud kurss toimib. Nakatumine läheb alla," ütles ta.

Kiik märkis, et eelmise nädala tuvastatud nakatunute arv oli veerandi võrra väiksem kui üle-eelmisel nädalal.

Kõigis hooldekodudes nüüdseks vaktsineerimine alanud

Kiige sõnul on esmaspäeva seisuga vaktsineeritud 50+ vanuserühmas inimestest 27,1 protsenti, mis on ligikaudu 142 000 inimest. Vahe alla 50-aastastega on ligikaudu kolmekordne eakamate kasuks. 50- kuni 69-aastastest on vaktsineeritud 21,7 protsenti ning 70- aastastest ja vanematest 36,7 protsenti.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et esmaspäeva seisuga on lõpuks alustatud vaktsineerimist kõigis Eestis üld- ja erihooldekodudes.

370 000 riskirühmadesse kuuluvast inimesest on Friedemanni sõnul vaktsineeritud praeguseks 31 protsenti.

Koolitöötajatest, kes selleks soovi avaldasid, on esmaspäeva seisuga vaktsineeritud 90,7 ning sotsiaaltöötajatest 67,9 portsenti.

Mari-Anne Härma märkis, et nakatumiste vähenemisega saab terviseamet hakata taas lähikontaktsetega telefoni teel ühendust võtma. Eeldatavasti hakkab see toimuma järgmisest nädalast.