Eelmise aasta detsembri teises pooles kuulutas Kohila vald välja kampaania "Tule päriselt Kohila valla elanikuks".

Vallavanem Uku Torjus põhjendab kampaaniat sooviga tõsta omavalitsuse tulubaasi.

"Viimastel aastatel oleme kasutanud seda varianti, et teeme üleskutse. Kampaaniaks on seda võib-olla palju nimetada, aga kuulutame kohalikus vallalehes ja valla sotsiaalmeedias, kutsume inimesi üles registreerima ennast Kohila valla elanikuks. Me teeme seda just aasta lõpus detsembris, sest jaanuari algusega läheb kinni rahvastikuregistri kanne, mille alusel omavalitsustele tulumaks üle kantakse," põhjendab Torjus. "Nii suur, kui on tulumaks, nii suur on ka meie tulubaas ja nii suured on ka meie võimalused teenuseid välja arendada. Seepärast oleme huvitatud, et elanikud meie registrisse tuleksid."

Üleskutse mõju hindamisel jääb Korjus jänni.

"Kokku tuli meil eelmisel aastal uusi elanikke 67 ja neist seitse tulid detsembrikuu jooksul. Kui nüüd keskmist arvutada, siis see on natukene rohkem, kui keskmiselt igas kuus, aga see võib sõltuda ka mingitest muudest asjaoludest. Selles mõttes ma ei saa väga täpselt öelda, kui efektiivne see meie üleskutse oli," möönab Torjus.

Tema hinnangul on Kohila valda aga heas seisus, sest elanike arv kasvab aasta-aastalt ajal, mil väga paljudes omavalitsustes rahvaarv väheneb.

"Meil on väga hea meel ka selle üle, et Kohila valla elanikud on pigem nooremapoolsed," toonitab Torjus. "Statistikaametil on selline termin nagu demograafiline tööturusurveindeks, mis näitab kui palju järgneva kümne aasta jooksul tööturult väljub inimesi, kui palju neid juurde tuleb. Ja selles arvestuses me aasta-paar tagasi olime vabariigis kümnendal kohal. See näitab, et meie elanikkond on noor."

Seetõttu pole vald viimastel aastatel ka kuigi jõulisi kampaaniaid ette võtnud, piirdudes vaid aastalõputi tehtavate üleskutsetega.

Varasematel aastatel aga pingutas vald uute elanike saamiseks rohkem. 2014. aasta lõpus kutsuti inimesi registeerima end Kohila valda ja siis olid ette nähtud ka rahalised preemiad, mis loositi välja end vallaelanikuks registreerinute vahel.

Ka 2008. aastal oli analoogne kampaania, kus valda registreerimist motiveeriti preemiate loosimisega.

"Näiteks võimalus kasutada valla asutuste poolt pakutavaid teenuseid ja oli erladi ka niisugune preemia aiandusühistutele. Meil on üsna suur suvilapiirkond Aespal, kus on palju aiandusühistuid ja kus on ka palju selliseid elanikke, kes tegelikult ei ole Kohila valda sisse kirjutatud. Nende aiandusühistute vahel, kus rohkem inimesi registeeris end valla elanikus, loosti välja 100 000 krooni väärtuses investeeringutoetusi," nimetab Torjus toonaseid väiksemaid preemiaid.

Torjus aga leiab, et suurt efekti selliste kampaaniatega ei saavutata.

"Tuleb tunnistada jah, et need ühekordsed kampaaniad ei ole väga tulemuslikud. See võib-olla selleks korraks annab efekti ja tulevad need inimesed elanikuks, aga järgmisel aastal, kui sedasama ei korraldata, siis selle võrra on juurdekasv väiksem," ütleb ta.

Torjuse hinnangul saaks riik omalt poolt valdadele appi tulla.

"Palett võimalikke meetmeid võiks olla väga lai. Millest võiks alustada on kindlasti see, et omavalitsuste tulubaas oleks suurem, et omavalitsustel oleks võimekus välja arendada teed, korda teha oma asutused, rajada uusi juurde. Näiteks me oleme küll väga uhked selle üle, et meil on palju noori peresid, aga juba sellel suvel oli meil tõsine probleem, et pakkuda kõigile soovijatele lasteiaiakohti. Ja me olemegi nüüd järgmisel aastal välja ehitamas uue lasteaia Aespas, loodetavasti vähemalt osa saame valmis," toob Torjus näiteks.

Samuti võiks tema hinnangul teha maksusoodustusi neile ettevõtetele, kes rajavad oma äri piirkondadesse, kus on hõredam asustus ja kes jäävad välja Tallinna "kuldsest ringist".

"See soodustaks kindlasti inimesi maapiirkondadesse elama tulema, sest kui sul on töö ja lähedal head elamistingimused, siis see on kindlasti boonus," põhjendab Torjus.

Türi vallavolikogu otsustas detsembri lõpus jätkata kodu soetamise toetuse maksmist ka alanud aastal, mis on kuni viiendik soetatava või ehitatava kinnisvara maksumusest, kuid mitte üle 8000 euro.

Selle aasta eelarvega plaanib Türi jagada 145 000 eurot uutele võimalikele kodusoetajatele oma vallas.

"Eelmistel aastatel on huvi olnud suurem, kui me oskasime arvata ja loota. Ja seetõttu olemegi sellel aastal, arvetades keerulist majanduslikku olukorda, mõelnud, et piir tuleb panna kusagile 145 000 euro peale. Aga sooviavaldusi ja ka tegelikke väljamakseid eelmisel aastal oli enam kui 200 000 euro eest," ütleb Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

Vald pidi küll toetuse maksmise koroona tõttu eelmisel aastal peatama, kuid alates 2018. aasta lõpust on valda tulnud 103 uut elanikku.

"Need on siis tõepoolest inimesed, kes on tulnud kusagilt teistest omavalitsustest ja otsustanud Türi valda oma kodu rajada. Ja lisaks nendele, kes on tulnud väljastpoolt, on meie enda noori jäänud siia 35, kes on koos oma lastega otsustanud siia kodu rajada," ütleb Siemann.

Iga elanik toob endaga kaasa ka maksutulu, nii et kõik need umbes 150 inimest teenivad igas kuus maksutulu ka valla eelarvesse.

"Aga sellest tähtsamaks peame, et meil on inimesi, kellele pakkuda neid avalikke teeniseid, et meil on inimesi, kes löövad kaasa kogukonna elus ja houiavad meie elu Türi vallas," toonitab Siemann.

Samas tõdeb ta, et vallaelanike arv siiski väheneb.

"Ma nimetan seda pisikeseks demograafiliseks kriisiks. Sest igal aastal sünnib meil 100 inimest, aga sureb ligikaudu 160 inimest," ütleb Siemann. "Üks kodutoetuse eesmärk ongi, et tasandada loomulikust iibest tulevat miinust. Ja tõepoolest, varasematel aastatel me nägime, et kui muidu oli meil eelanikkonna vähenemine rohkesti üle 100, siis näiteks eelmisel aastal vähenes valla elanike arv 59 inimese võrra, kui ränne ja iive kokku lüüa. Selles mõttes ma usun, et me liigume ikka õigel kursil."

Siemanni sõnul tulevad tänu valla toetusele Türile elama inimesed, kellel oma esimese kodu ostmine ei ole võimalik, kuna pangad ei anna neile maal sama soodsatel tingimustel laenu, kui näiteks Tallinnasse kinnisvara ostes.

"Paratamatult meie kinnisvara ei ole nii riskivaba laenuandjate silmis ja seetõttu on väga oluline, et noortel inimestel oleks lisatagatisena või lisasissemaksena see valla toetus," selgitab Siemann. "Osad poliitikud on ka riigi tasandil rääkinud selliste meetmete loomisest ja kui me soovime et inimesed oma kodusid maale rajavad, siis igal juhul võikis ka riigi poolt noortele peredele selline toetus olla."