Kuus miljonit eurot jagab riik peamiselt omavalitsustele, kes otsustavad, kes peaks õpilaagrites osalema. Õpilaagreid pakutakse üldhariduskoolide õpilastele.

Kuue miljoni euro eest peaks suvistest õpilaagrites saama koha minimaalselt 50 000 õpilast.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna kinnitas ERR-ile, et õpilünkadega laste arv on tõesti nii suur. "Me teame, et on lapsi, kellele distantsõpe ei sobi ja kellel on tekkinud õppimises lüngad. Peame vaatama pikemalt ette, kuidas kolme-nelja aasta jooksul tasandada neid lünki, mida distantsõpe on haridusse jätnud," lausus ta, ning lisas, et mahajäämus on eriti suur reaalainetes.

Mida täpselt õpilaagrites pakkuma hakatakse, pole praegu veel selge. "Kuna ei ole teada pandeemia kestvus ega suvel-sügisel kehtivad piirangud, siis pole üheselt võimalik vastata, millises vormis tegevusi läbi viiakse. Tegu võib olla näiteks lühilaagrite või päevaste laagritega, mida saab korraldada nii noortekeskustes, koolimajades, seltsimajades, spordihoonetes ja nii edasi. See, millisel kujul laagrit täpselt läbi viiakse, jääb kohaliku omavalitsuse otsuseks," ütles ERR-ile haridusministeeriumi pressiesindaja Leen Lindam.

Kersna ütles, et omavalitsustele ja koolidele jäetakse võimalikult palju otsustusõigust, et korraldada suvelaagrid kohalike vajaduste järgi. "See ei tähenda, et laagrid peaksid olema üksnes õpilünkadega lastele. Koolid ja kohalikud omavalitsused saavad ise disainida endale vajalikud laagrid selle järgi, millised vajadused on kohalikel lastel," lausus minister.  

Kersna sõnul saavad lisaeelarvest eraldatavale õpilaagrite rahale peale omavalitsuste kandideerida ka teised pakkujad.

Kuidas täpselt raha jagatakse ning millised saavad olema tingimused, pannakse haridusministeeriumis paika järgmisel nädalal.