Nõuded Nordicale võivad ulatuda üle 100 miljoni euro

Nordica peab tasuma Estonian Airi pankrotis töötajate saamata jäänud tasud, kuna ettevõte on Estonian Airi õigusjärglane, otsustas Tallinna ringkonnakohus. Õigusjärgluse tunnistamine tähendab, et riigil võib tekkida kohustus küsida Nordicalt tagasi omal ajal Estonian Airile antud ebaseaduslik riigiabi. Riik kujundab oma seisukoha lähiajal.

Estonian Air lõpetas tegevuse kuus aastat tagasi, muude võlgade hulgas jäid töötajatele palgad maksmata. Nüüd on nii maakohus kui ka ringkonnakohus kinnitanud, et Nordica ja Transpordi Varahaldus on Estonian Airi õigusjärglased ning peavad endiste töötajatele maksma 1,5 miljonit eurot.

Õigusjärgluse tunnistamine tähendab, et kõik Estonian Airi võlausaldajad saaksid pöörduda oma nõudega kohtu poole, märgib töötajate esindaja, advokaadibüroo Sirel ja Partnerid. Nõuete maht läheb üle 100 miljoni euro.

Advokaadibüroo Sirel& Partners vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ütles, et kõige suurem võlausaldaja Estonian Airil on riik ebaseadusliku riigiabi nõudega, mis on ligikaudu 85 miljonit. "On maksuamet ja on erinevad lepingupartnerid. Seal on  peale riigi kümned ja kümned miljonid," lausus ta.

Sepperi sõnul tõusetub nüüd teemaks ebaseaduslikult antud riigiabi, mille täitmist võib Euroopa Komisjoni hakata Eestilt sisse nõudma. Riik peaks riigiabi Nordicalt tagasi küsima. Lisaks seab see kahtluse alla Nordica asutamisel tehtud riigipoolse rahasüsti. 

"Kui tuvastatakse üldõigusjärgsus, siis tekib ju õiguslikult situatsioon, et Estonai Air justkui ei lõppenudki ettevõttena, jätkas lihtsalt teiste nimede all ja sellele anti raha veel juurdegi. Aga see on minupoolne spekulatsioon," ütles Sepper.

Nordica juht Erki Urva ütles, et 1,5 miljoni maksmine ettevõttele probleeme ei tekita ja riigiabi nõuet Eesti riik ei kavatse Nordicale esitada. Pikemaid kommentaare Urva anda ei soovinud.  Riik kujundab oma seisukoha kohtuotsuse osas lähiajal.

"Meil on neljapäeval kohtumine juristidega, kus me arutame läbi võimalused, mis meil on. Kui Nordica loodi, siis konsulteeriti ka Euroopa Liiduga, seal ei nähtud võimalust, et võiks tekkida õigusjärgsus. Aga veelkord – ma arvan, et täpsemad kommentaarid on õigem anda siis, kui on juristidega koosolek peetud," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: