Seeder: valitsuse esimesed sammud koroonaga olid vastuolulised

Foto: Ken Mürk/ERR

Isamaa erakonna juht, riigikogu liige Helir-Valdor Seeder rääkis "Esimeses stuudios", et valitsuse esimesed sammud koroonapiirangutega olid vastuolulised ja kevadiste piirangute leevendamisele tuleb läheneda ettevaatlikult. Kevadistel erakonna sisevalimistel Seeder Parempoolsete konkurentsi ei karda ja peab seda tavapäraseks osaks demokraatlikust poliitikast.

Seeder märkis, et temagi oleks peaministrina piiranguid pikendanud, piirangute leevendamisele tuleb aga läheneda ettevaatlikult. "Selleks peab ka olema valmis, et me ootamatult, läbimõtlematult ja süsteemitult neid samme ei astuks pärast," sõnas ta.

Isamaa juhi sõnul ootas ta uuelt valitsuselt konkreetsemat plaani koroonaviirusega tegelemisel, kuna Reformierakonnal paistis opositsioonis olles konkreetsem plaan. "Esimesed sammud mis tehti, olid piirangute leevendamised ja mõni nädal hiljem piirangute järsk karmistamine. Nii et sellised vastuolulised sammud näitasid ilmselgelt, et uus valitsus, kes astus ametisse, tagantjärgi vaadates tegi esimesed sammud keeruliselt ja vastuoluliselt."

Vaktsineeritud inimestele piirangute leevendamine on Seedri sõnul keeruline. Kuigi ta üldpildis toetab vaktsineeritutele vabaduste andmist, ei toeta ta vaktsineerimispasside alusel inimeste gruppidesse jagamist. "Inimeste eristamine, eriti vaktsineerimise järgi selles olukorras, kus väga paljud inimesed on vaktsiinide ootamise järjekorras ja nendel on hea tahe ja soov saada vaktsineeritud, aga erinevatel põhjustel seda ei saa – kas siis ei ole hanked siia jõudnud või on segadused vaktsineerimisega – siis nemad asetatakse tunduvalt halvemasse seisu ühiskonnas kui teised," ütles ta. "Me peame leidma tasakaalu siin."

Isamaa fraktsioon soovib, et valitsus teeks lisaeelarves 50 miljoni euro jagu kärpeid. "Meie ettepanek pole kindlasti praegu üritada saavutada kriisiolukorras tasakaalus eelarvet ja hakata riiki õhemaks tegema, vaid räägime nendest kärbetest, mis puudutavad ära jäävaid kulutusi. Veel pikalt ilmselt ei toimu palju massiüritusi Eestis, lähetused, välisreisid, majanduskulud riigiasutustes on oluliselt väiksemad. Kui see ei too sentigi kokkuhoidu endaga kaasa ja ei kajastu eelarves, siis see kindlasti ei ole normaalne," ütles ta.

Seedri sõnul tuleb teha kärpeid sektorites, kus kulutused on praegu väiksemad ja suunata näiteks tervishoidu, kus on vajadused suuremad. Ta märkis, et riik näeb seoses pensionireformiga ette kulutused, aga ei näita ära tulusid.

Erakonna madala reitingu kohta ütles Seeder, et Isamaa on teinud reaalset poliitikat ja läbi aegade langetanud keerulistel aegadel raskeid otsuseid. Pensionireform pole tema sõnul häälte püüdmiseks, vaid inimestele ise oma kogutud vara üle otsustusõiguse andmiseks.

"Isamaa künnisel olekust on räägitud läbi Isamaa ajaloo kogu aeg," rääkis ta, tuues näiteks 1995., 2003. ja 2019. aastad. "Ületab küll. Isamaa on igavene."

Seedri sõnul on konkurents erakonna sees normaalne ja Parempoolsete populaarsuse kasvus ta paleepööret ei karda. "Ma leian, et on täiesti normaalne, et ühes demokraatlikult juhitud erakonnas on erinevaid arvamusi. Aga mida ma rohkem sooviksin – sooviksin tõesti, et need arutelud jääksid enne, kui kujundatakse välja mingid seisukohad, erakonna sisse, mitte, et see toimuks läbi meedia ja ajakirjanduse vahendusel."

Parempoolsete saadud annetuse kohta ütles Seeder, et parempoolsete toetus erakonna sees pole ka massiline liikumine. "See on täiesti tavapärane ühe erakonnasisese ühenduse tegevus," sõnas ta.

Tema sõnul tehakse erakonnas kampaaniat pensionireformi võidu tutvustamiseks, mitte erakonna siseseks võitluseks. "Täna me oleme keskendunud kõik sellele erakorralisele olukorrale ja tõenäoliselt ka Isamaa suurkogu kevadel läbi viia ei õnnestu. Esimesel võimalusel viime selle suurkogu läbi, konkurents on tavapärane," sõnas ta.

Erakonna juht sõnas, pole otsustanud, kas kandideerib taas erakonna esimeheks, kuid selleks on tehtud ettepanek ja seda ta ka kaalub.

Seeder märkis, et erakonnasisesed valimised tuleks teha ära enne kohalikke valimisi, kuna sellisel juhul pole võimalik kummalegi täielikult keskenduda. "Mina sooviksin, et see suurkogu toimuks ikka suurema vahega enne kohalikke valimisi kui kohalike valimiste ajal," sõnas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: Esimene stuudio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: