Uuring: veerand nakatunutest ei jää karantiini

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tallinna vanalinn 2020. aasta kevadel eriolukorra ajal Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Märtsi lõpus Eesti elanike seas tehtud uuringu järgi jääb koroonaviirusega nakatumisest teada saanutest karantiini 74 protsenti nakatunutest. Lähikontaktsetest jäi isolatsiooni 48 protsenti, selgub riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud küsitlusest.

Märtsi lõpu uuring vaatas esmakordselt, kuidas käituvad koroonaviirusega nakatunud ja lähikontaktsed, teatas sotsiaalministeerium.

24 protsenti nakatunute lähikontaktsetest ja 9 protsenti nakatunutest külastas toidupoodi või apteeki ning 14 protsenti lähikontaktsetest ja 3 protsenti nakatunutest käis jätkuvalt (osaliselt) kohal koolis või tööl.

Seejuures järgivad koroonaviirusega nakatunud mitte-eestlased kehtestatud suuniseid hoolsamalt kui eestlased – koroonaviirusega nakatunud eestlastest jäi isolatsiooni 62 protsenti, muudest rahvustest Eesti elanikest 83 protsenti, selgus uuringust.

Küsitluses selgus ka, et Eesti inimeste valmidus end COVID-19 vastu vaktsineerida on järjest kasvanud. Märtsi lõpu seisuga on COVID-19 vastu valmis end vaktsineerima 75 protsenti elanikest.

Nende hulka liigituvad ka inimesed, kes on juba vaktsineeritud. See näitaja on alates jaanuari algusest pidevalt kasvanud. Kahe nädala eest oli valmis vaktsineerima 71 protsenti inimestest ning kuu aja eest 69 protsenti. Kasv on seotud nii vaktsineeritute hulga kasvuga, vaktsineerimises kahtlejate hulga vähenemise kui ka COVID-19 vaktsineerimisse negatiivselt suhtuvate inimeste osakaalu vähenemisega.

Jaanuari alguses väljendas 16 protrsenti elanikest seisukohta, et nad ilmselt ei plaani end vaktsineerida COVID-19 vastu. Märtsi lõpuks on nende hulk vähenenud 10 protsendile. Kindlalt oli enda vaktsineerimise vastu jaanuari alguses 15 protsenti elanikest, märtsi keskpaigaks langes see näitaja 12 protsendi juurde ning püsis sel tasemel ka kuu lõpus.

Jätkuvalt on mõnevõrra madalam muudest rahvustest inimeste valmisolek vaktsineerida – märtsi lõpus oli neist valmis vaktsineerima 63 protsenti.

Veebruari algusest alates pidevalt tõusnud ja kahe nädala eest rekordiliselt kõrgele tõusnud ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes on hakanud langema. Värsketel andmetel peab olukorda kriitiliseks 69 protsenti elanikest, märtsi keskel oli vastav näitaja rekordiliselt kõrge 81 protsenti.

Samal ajal on veidi langenud  ka valmidus teha märkuseid piirangute eirajatele. Märtsi keskel oli 73 protsenti inimestest valmis läheduses viibivale ja piiranguid eiravale inimesele märkust tegema. Kuu lõpus oli nende inimeste osakaal 69 protsenti, mis on sotsiaalministeeriumi hinnangul aga jätkuvalt kõrge näitaja.

Ametlike suuniste järgimise hoolsus jätkuvalt püsib – 77 protsenti elanikest järgib enda sõnul kõiki juhiseid ja 16 protsenti enamikku. Eestlaste seas on suuniste järgimine parem kui mitte-eestlaste seas, kuid seda selgitavad suures osas erinevused tööhõives: mitte-eestlastest töötab suurem osa töökohtadel, kus kodukontoris töötamine pole võimalik.

Küsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 26. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 26.-29. märtsini 2021.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: