"Rahva teenrid": milline on majandus pärast pandeemiat?

Foto: ERR

Ajakirjanikud Mirko Ojakivi, Urmas Jaagant ja Evelyn Kaldoja arutlesid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" koroonaviirusest põhjustatud majandusolukorra ja Eesti Panga kevadise majandusprognoosi üle ja leidsid, et pandeemia on toonud kaasa mitmeid muutusi.

Mirko Ojakivi leidis, et tahtmatult sai majanduse stiimulipaketiks Isamaa eestveetud pensionireform, mille tulemusel võtavad Eesti inimesed teisest pensionisambast välja 1,2 miljardit eurot ja millest küsitluste järgi umbes pool suunatakse tarbimisse.

"Sel aastal on oodata 2,7 protsendi suurust majanduskasvu, järgmisel aastal kiireneb kasv ajutiselt viie protsendini, kajastades nii kriisist väljumist kui ka pensionireformi mõju," vahendas Ojakivi keskpanga majandusprognoosi.

Ojakivi viitas ka tööpuuduse probleemile. "Nenditakse, et on oht, et töötus muutub pikaajaliseks ja hüvitiste lõppemise korral suureneb risk sattuda rahalistesse raskustesse," lausus ta.

Evelyn Kaldoja märkis, et sotsiaalsete lõhede kasvamise risk on kõrge. "Inimesed, kes on töö kaotanud, ei ole saanud teha oma makseid, võib-olla on võtnud võlgu juurde. Samal ajal on inimesed, kes on niigi priviligeeritumas olukorras, sellepärast, et nende töö on alati olnud rohkem kontoris ja digitaalne. Ma kardan, et sealt võib see lõhe käriseda natukene sügavamaks," lausus Kaldoja.

Urmas Jaagant lisas, et ka tema jaoks tundub, et suuremaks probleemiks kujuneb pikaajaline töötus. Tema sõnul on eriti keerulises olukorras need inimesed, kes eelmisel kevadel kaotasid töö ja uut püsivat tööd leidnud ei ole.

Samas annab tema sõnul majandusprognoos lootust, et ka pikaajaliste töötute seas hakkab asi paremaks minema, kui majandus uuesti suurema hoo sisse saab.

Jaaganti hinnangul on majandusse suunatud meetmed olnud üsna proportsionaalsed ja ratsionaalsed.

Mirko Ojakivi arutas ka muutuste üle, mida pandeemia meie ellu toonud on. "Üks on see, et töö tegemine nendes kohtades, kus kaugtöö on võimalik, muutub. Tõenäoliselt tulevikus nii suuri kontori pindu pole tarvis," sõnas Ojakivi.

Teine muutus on Ojakivi sõnul tõenäoliselt see, et kaubandus kolib järjest rohkem e-poodidesse. "Nüüd tekib küsimus, et kui me ühel hetkel oleme viirusest vabamas ühiskonnas, siis kas neid kaubanduskeskuseid sellisel kujul ongi üldse vaja?"

Evelyn Kaldoja nõustus ja ütles, et pandieemia tõi kaasa muutuse. "Paljud ärid ongi läinud internetti ja nad ei tule enam kunagi tagasi. Väikest sorti riidepoed jäävad minevikuks," lausus Kaldkoja.

Jaagant märkis aga et kuigi ta osaliselt nõustub, siis sellise suure muutuse osas jääb ta pessimistlikuks. "Mina näiteks ei saa jalanõusid internetist osta, pükse ka hea meelega internetist ei ostaks. Mina selle tagasisaatmisega jantida väga ei viitsi," lausus Jaagant.

Jaagant oli skeptiline ka Ojakivi välja pakutud kaugtöö tõttu kontoripindade vabanemise idee suhtes. "Siin võib-olla nähakse natukene liiga suurt hüpet korraga. See on küll subjektiivne kogemus, aga 17 erinevat Skype´i vestlust ei ole tore viis suhelda ja töötada. Mulle tundub, et tegelikult ka väga paljudes kontoriametites on see vahetu suhtlus ikkagi vajalik," lausus Jaagant.

"Võib-olla on seda vaja vähem kui tundub, aga kindlasti seda päris ära kaotada ei saa ja ta ei kao veel ka niipea. Kui üldse kunagi," lisas Jaagant.

Evelyn Kaldoja pakkus, et kodukontorist ei taga ilmselt tagasi tulla ilmselt need inimesed, kes ka enne oleksid eelistanud kodust töötamist. "Loodetavasti neil lubatakse ka jääda. Ma kardan, et ka see pandeemia ei pruugi olla viimane, mida me näeme. Mingid õppetunnid võiksid ka siit tekkida," sõnas Kaldoja.

Jaagant märkis, et kaugtöö tekitab võimaluse teistsuguseks tööks. "Sellega saadakse hakkama. Kui varem kellelgi võis olla kahtlusi, et kas seda on reaalselt võimalik nii teha, siis nüüd peaks olema see tunnetus olemas, kus see on võimalik ja kus ei ole," lisas Jaagant.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: